Kuidas tagada paindlik puhkeaeg lasteaias?
Sotsiaalministeeriumi 2010. aastal kehtima hakanud määruses „Tervisekaitsenõuded koolieelses lasteasutuses tervise edendamisele ja päevakavale“ on sätestatud, et alates 3ndast eluaastast peab olema tagatud päevas vähemalt üks tund puhkeaega, valikuvõimalusega une ja muu vaikse tegevuse vahel. Siiski paljudel lastel puudub vabadus teha vaikseid tegevusi ja nad peavad lamama 2 tundi voodis koos rühmakaaslastega, kuigi nad und ei vaja. Kutsume kaasa tegema mõtteharjutust – milliseid paindliku puhkeaja võimalusi saaks lasteaias lihtsasti rakendada?
Ööpäeva une pikkuse olulisus
Psühholoog ja unenõustaja Kene Verniku sõnul on oluline silmas pidada vanusele vastavat ööpäeva une pikkust ja toetada head unehügieeni. Teaduslikult on tõestatud, et 1–2aastased lapsed vajavad ööpäevas 11–14 tundi ja 3–5aastased 10–13 tundi und. Verniku sõnul on uuringutest leitud, et alates kolmandast eluaastast ei tee enam lõunauinakuid ligi 60% lastest. Kui üle 3aastased lapsed magavad lõunaund, siis ei ole need Verniku sõnul väga pikad: tavaliselt 10–30 minutit, vahel kuni tund. Reaalsuses on aga lasteaedade päevakavas ette nähtud 1,5–2 tundi puhkeaega, mida paljud lapsed peavad veetma voodis – ka need, kes ei vaja enam lõunaund.
Vernik on toonud välja oma 2018. aasta uuringus, et Eesti laste ööune pikkus on paraku Euroopa kõige madalam (9,5 tundi), Põhjamaa riikides on see 1-2 tundi pikem. Verniku sõnul kandub teise ja kolmanda eluaasta vahel kogu lapse unevajadus öösse, aga suurt osa ühiskonnast valdab teadmine, et uinak on igale koolieelikule vajalik ning laps vajab seda funktsioneerimiseks. Kuigi unevajadus on väga individuaalne. Kvaliteetne ja pikk ööuni on oluline just täidesaatvate funktsioonide nagu töömälu, käitumise reguleerimine ja tähelepanu toetamiseks.
Eesti ühiskond ei toeta laste pikka ööund
Eesti lapsed veedavad argipäeviti umbkaudu 80–90% oma ärkveloleku ajast lasteaias. Tavaliselt viiakse lapsed lasteaeda kaheksa ajal ja tullakse järele viie ja kuue vahel. Väike Päike Viimsi Lasteaia direktor Mari Sooalu ütles, et lähtuvalt Eesti lasteaedade päevakavast veedavad lapsed voodis päeva kõige valgema ajal. Seega, kui lapsel ei ole enam lõunast unevajadust, siis selle asemel, et lasta tal veeta 2 tundi pimedas toas, saaks loomulikku valgust palju kasulikumalt ära kasutada. Kene Verniku sõnul Eesti lasteaedade päevakava just palju õuesolemist ei soosi. Enamikel kordadel, kui lapsed kella kolme paiku lõunaunest üles äratatakse, siis nad õhtul enam õue ei lähe. Kuigi värske õhk, loomulik valgus ja füüsiline aktiivsus õues mängivad olulist rolli kvaliteetse ja sügava ööune toetamisel.
Kui vaadata Norra ja Taani lasteaiasüsteemi, siis vanemad tulevad nendes riikides lastele järgi juba umbes nelja ajal õhtul. Seega nad on vähem aega lasteaias ning päevakava toetab õhtul head uinumist. Pediatrics ajakiri on läbi viinud uuringu, kus leiti seos laste õues veedetud aja ja parema une vahel. Need, kes veetsid rohkem aega õues, magasid sügavamat ööund võrreldes nendega, kes viibisid peamiselt siseruumides.
Häiritud ööuni juba koolieelikuna
Ühiskonnas on arusaam, et kui laps päeval ei maga, on ta õhtul rahutu ja probleemse käitumisega. Vernik ütles, et rahutuse põhjuseks võib olla ülereguleeritud lõunauni ja sellest tulenevalt lühike ööuni. Tänapäeva uuringud toovad välja, et kolmeaastane laps vajab päevaund juhul, kui tema ööuni on olnud vaid 9 tundi. Unenõustaja sõnul magab laps siis päeval tagasi ööunest vajaka jäänud tunde, kuid see ei võrdu ööune kvaliteediga. Seega on laps paraku konstantses unepuuduses.
Kene Vernik on toonud välja kolm põhilist tagajärge seoses lasteaialaste pikkade lõunauinakute tegemisega: vastupanu minna õhtul magama; häiritud uni öiste ärkamistega; unepuudus, mis võib tekkida lühenenud ööune tulemusena. Lapsevanemad pöörduvad tihti psühholoogi ja unenõustaja Verniku poole lapse unepaanika tõttu. Vanemad on kirjeldanud, kuidas lapsed kardavad magama jäämist ning ärkavad öösel hüsteeriliselt nuttes üles, vehkides käte ja jalgadega ning ei reageeri lohutamisele. Unepaanika vastu aitab Verniku sõnul uinaku korrektsioon – päevaund tuleks lühendada või kaotada see täielikult. Kui üle kolmeaastaste lõunauni on liiga pikk, on ööuni rahutu. Lapsevanemad räägivad, kuidas nende laps on südaööni üleval, kuna ta on teinud lõunal pika ja tema arengu seisukohast ebavajaliku uinaku. Seega, kui lapsed lähevad hilja magama ning ärkavad kell 7 hommikul, on Verniku sõnul lapse kehas pinge ja stress, sest ööuni on lühike ja päevaunega ei puhka nad piisavalt välja.
Igal lapsel on individuaalne unevajadus
Väikses Päikses oleme arvamusel, et puhkeaeg peab arvestama iga lapse vajadusi – mõni vajab lõunaund, mõni vaikset puhkehetke, mõni laps ei vaja üldse lõunaund. Kõige olulisem on selle juures usaldada lapse ja lapsevanema tunnet. Kui vanem leiab, et lapsel on lõunauni vajalik, siis laps saab lasteaias magada ja vastupidi, kui lapsel ei ole enam päevase uinaku vajadust, siis tal peaks olema tagatud vaba valik. Meie Viimsi lasteaias oleme kokku leppinud nii, et kõik lapsed lähevad voodisse ja puhkavad – me ei räägi magamisest, vaid puhkamisest. „Ma olen täiesti kindel, et lapsed vajavad puhkeaega!“ ütles Mari Sooalu. „Kuid põhimõte – kõigile võrdselt ja ühtemoodi, ei tööta enam ammu.“ Viimsi lasteaias lapsed kuulavad ära unejutu, olenevalt vanusest võib see olla lühem, näiteks 20 minutit. Kui laps on selleks ajaks piisavalt puhanud, saab ta endale valida vaikse tegevuse kas oma rühmaruumis või lasteaia koridoris, kuhu Viimsi lasteaed on loonud erinevaid tegevuspesasid – saab meisterdada, joonistada, kangastelgedel vaipa kududa, sõita rattaga, mängida golfi ja nii edasi. Lisaks Mari rõhutab, et kogu Viimsi Väikese Päikese maja on loodud lastele tegutsemiseks. “Meie jaoks pole see üllatus, kui lõuna ajal on päris mitmed lapsed lasteaia koridoris või tegutsevad direktori kabinetis,“ ütles Mari.
Uurisime ka Kohila Lasteaia Sipsiku paindliku puhkeaja tagamise kohta, mida nad on praktiseerinud juba 2016. aastast. „Lapse arengut ei saa eraldada lapse arenguks lasteaias ja lapse arenguks kodus, vaid see on tegelikult tervik,“ ütles Kohila Lasteaia Sipsiku direktor Kristina Mägi. Seetõttu on oluline teha tihedat koostööd lapsevanemaga, sest õpetajad ei näe, kuidas lapse õhtune magamaminek välja näeb ning lapsevanem ei näe, kas ja kuidas laps päeval magab. Lasteaia direktori Kristina Mägi sõnul kaardistavad nad iga lapse individuaalse unevajaduse koos vanemaga.
Sipsiku lasteaias on kujunenud välja kolm varianti, kuidas tagada paindlikku puhkeaega: laps teeb lõunauinakut; laps läheb puhkama, aga ei jää magama ning hakkab rahulikke tegevusi tegema või lapsed, kes ei lähe üldse puhkepessa. „Ükski laps ei ole ühesuguse unevajadusega, aga ometi on enamus lasteaedades puhkeaeg lahendatud ühtemoodi,“ ütles Mägi. Kristina Mägi märkis, et rühmasid saab vajadusel puhkeajal koondada. Näiteks on ühte ruumi koondatud erinevatest rühmadest lapsed, kes magavad ja teises toas on lapsed, kes soovivad teha vaikseid tegevusi. Küsimuse peale, kuidas korraldada lasteaias koosolekuid ajal, mil osad lastest ei maga, vastas Mägi, et lapsed võivad ju samuti õpetajate koosolekutest vaikselt istudes osa võtta. „Nad võtavad kaasa oma paberi ja pliiatsi ning teevad koosolekutel märkmeid,“ ütles Mägi.
Meie Viimsi Lasteaia direktor Mari Sooalu lisas, et iga muutusega kaasatulemine ja mõistmine on pikk töö ning jätkuv protsess. Eriti on paindliku puhkeaja puhul oluline teadlikkuse tõstmine kollektiivis, et üheskoos lapse unevajaduse teaduslikku tausta mõista.
Kõik lasteaiaruumid on laste päralt
Väike Päike õppejuhi Mari Kummeri sõnul peaks iga lasteaiaruum ja koridor olema laste päralt. Tuleks mõelda kastist välja ja leida loovaid lahendusi. Näiteks saab koridori maha kleepida keksud või panna seinale erinevaid motoorikat arendavaid mänge. „Kui läheneme lastele individuaalselt kõikides muudes aspektides, siis miks me ei peaks tegema seda uneaja suhtes,“ ütles Mari Kummer. „Me oleme kõik erinevad ja ka meie unevajadus ning harjumused on erinevad.“
Psühholoog ja unenõustaja Kene Verniku arvates ei tohiks alates viiendast eluaastast rühmas voodeid olla, selle asemel võiksid olla pigem mõned matid, kus saab vajadusel puhata. Enamikes Euroopa riikides on tema sõnul alates kolmandast eluaastast ainult matid maas. Kohila Sipsiku lasteaed on hea näide praktikast, kus lastel puuduvad nimelised magamiskohad või voodid selle sõna klassikalises tähenduses. Rühmades on ainult mõned virnastatavad matid või kergvoodid lastele, kes vajvad lõunaund. Selline puhkeaja korraldus võimaldab ühtlasi juurde saada ka mänguruumi. Kui mõelda puhkeaja kestusele, siis see on orienteeruvalt 1,5 tundi kogu päevast, mil laps lasteaias viibib. Rühmaruumis on tavaliselt aga terve tuba voodite jaoks mõeldud. „See kaotab lastel ära ühe ruumi rühmas, kus nad saaksid enda mängu arendada,“ ütles Kohila Sipsiku direktor Kristina Mägi. Laste igapäevane valikuvabadus endale puhkamiseks meelepärane koht või vaiksed tegevused leida, arendab ühtlasi nende kohanemis-, koostöö- ja suhtlemisoskuseid ja tagab paindlikkust lasteaia puhkeaja korralduses.
Pikk ja järjepidev protsess
Paindlik puhkeaeg lasteaias toetab iga lapse individuaalset unevajadust tagades talle valiku vaiksete tegevuste või magamise vahel. Selleks on väga oluline teha rühmade vahel koostööd ja kaardistada lapsevanemaga lapse lõunane unevajadus. Unenõustaja Kene Vernik tõdes, et ka kõige konservatiivsemad lasteaiad on hakanud juba lasteaia puhkeaja osas paindlikkust suurendavaid samme tegema, siiski võtab muudatuste sisseviimine tema sõnul veel palju aega. Paindliku puhkeaja tagamine on pikk ja järjepidev protsess – muutused ei tule üleöö. Kõiki lasteaiatöötajaid peab saatma päevast päeva küsimus: „Mille nimel me iga päev tegutseme?” Selleks, et luua lapsele parim tulevik.
Alusharidus loob tuleviku!
Birgit Anette Bibikov
Väike Päike
Lasteklubi Väike Päike blogipostituste jagamise, refereerimise ja avaldamise tingimused.