Alushariduse ja lapsehoiuteenuste kättesaadavus
Millised on uued Euroopa Liidu seisukohad alushariduse ja lapsehoiuteenuste kättesaadavuse kohta?
Septembris palus Sotsiaalministeerium vaadata üle Euroopa Ülemkogu 2002. aastal kirja pandud alusharidust käsitlevad Barcelona eesmärgid. Eesti Lastehoidude Liit esitas oma kommentaarid koostöös Eesti Lastevanemate Liiduga. Peamiseks sooviks on suurendada alushariduse kvaliteeti ja kättesaadavust ning edendada seeläbi naiste osalemist tööturul ja vähendada soolist palga- ning hoolduslõhet. Kuna hetkel kehtivad eesmärgid on seatud Euroopa Ülemkogu poolt 2002. aastal, 20 aastat tagasi, on paslik need taas üle vaadata ning kaasajastada.
2002. aastal seati liikmesriikidele alushariduses osalemiseks peamiselt kaks eesmärki: alates kolmandast eluaastast kuni kohustusliku koolieani võiks olla osalemismäär alushariduses 90% ning alla kolmeaastastele laste puhul 33%. Siinkohal on oluline ära märkida, et lastehoiu ja lasteaia puhul erisusi ei tehta.
Peamise eesmärgina 2030. aastaks on kirja pandud, et üldine tööhõive määr oleks 78% ja täiendav eesmärk vähendada soolist tööhõivelõhet 2019. aastaga võrreldes vähemalt poole võrra. Eestis oli tööhõive määr 2022. aasta II kvartalis kokku 68,8% (mehed 70,6% ja naised 67,1%, allikas: Statistikaamet).
Eesti kontekstis on siiski paar olulist erinevust
Kuigi Eesti lapsed osalevad väga suurel määral alushariduses: 4-6aastastest lastest käib lastehoius või -aias ca 94% (allikas: Haridussilm), siis Euroopa Liidu keskmisele jääb see alla. Seda kahel põhjusel: Eesti ulatuslikud lapsetoetused võimaldavad olla lapsega 1,5-3 aastat kodus. Selle kaudu on naised aga siiski tööturult eemal keskmisest kauem kui Euroopa Liidus kombeks ning palgalõhe 2021. aastal oli Eestis pea 15%. Teise põhjusena tooksime välja, et lasteaias või -hoius saab Eestis käia kuni 7. eluaastani ning paljudes muudes riikides on kohustuslik osaleda alushariduses juba 5. eluaastast alates. Osalemismäär sellistes riikides on 5-7aastaste laste seas 100%.
Alushariduse pikaajaline mõju
Väga oluline on välja tuua, et naiste tasustamata töö maht on võrreldes meestega samuti oluliselt suurem: pesu pesemine, toidu valmistamine, koristamine, vanemate lastega koos õppimine, toidupoes käimine jms võtab naiselt Euroopa Liidus keskmiselt 39 tundi nädalas. Mees panustab samalaadsetesse tegevustesse nädala jooksul aga 19 tundi.
Barcelona eesmärkide koostajad on veendunud, et alusharidusel on oluline roll lapsevanemate abistamisel ja lapsele eakohase sotsiaalse ning kognitiivse arengu pakkumisel, millel on kokkuvõttes pikaajaline hindamatu mõju terve pere ja ühiskonna heaolule.
Alusharidus on sotsiaalne investeering, mis parandab laste arengut, tugevdab sotsiaalset kaasamist ja õiglustunnet ning aitab kaotada põlvest põlve edasi kanduvat vaesust. Tööjõunappust ja püsivaid tööjõulõhesid silmas pidades annab naiste tööturul osalemise suurendamine, sealhulgas alusharidusele ja lapsehoiule juurdepääsu parandamine, hea võimaluse saavutada kaasav ja kestlik majanduskasv. Investeeringutel alusharidusse ja lapsehoidu on ka märkimisväärne töökohtade loomise potentsiaal. Uuringud on välja toonud, et alushariduses ja lapsehoius osalemine on seotud tulevikus kõrgema haridustaseme, suurema sissetuleku, parema sotsiaalse integratsiooni ja ka parema tervisega – kes ei sooviks seda oma lapsele?
Kui kaua võiks laps viibida lastehoius või -aias?
Vanuselist osalusmäära kehtestades luuakse erisus ka alushariduses osalemise ajas. Kuni 3aastased lapsed võiksid lastehoius või sõimerühmas käia 25 tundi nädalas, mis loob eelduse vähemalt üheks vabaks päevaks nädalas või paindlikule graafikule. Üle 3aastastel lastel on märgitud alushariduses osalemiseks 35 tundi nädalas ehk keskmiselt 7 tundi päevas.
Ettepanekutes käsitletakse ka alusharidus- ja lastehoiu sektori töötingimusi üldisemalt. Sektori töötajatel, kellest paljud on naised, on sageli rasked töötingimused ja piiratud karjääriväljavaated. Töötingimuste parandamiseks on nõukogu hinnangul vaja tugevamat sotsiaaldialoogi, piisavat palka ning täiendus- ja ümberõppe võimalusi. Alusharidus- ja lastehoiu töötajate õiglaste töötingimuste edendamine peaks sektoris aitama leida ja hoida töötajaid – nii mehi kui ka naisi – ning võib ühtlasi aidata võidelda soolise eraldatuse vastu ja leevendada paljudes riikides esinevat töötajate nappust.
Kuidas kontrollida alushariduse kvaliteeti?
Alushariduse kõrge kvaliteet on oluline tagamaks, et selles osalemine on lapsele kasulik. Kuigi alushariduse ja lapsehoiu kvaliteeti ei saa üheselt määratleda ega mõõta, on selle põhiolemuseks täiskasvanute ja laste vahelise suhtluse kvaliteet ja teenuse kättesaadavus ja võimalus valida enda ja oma lapse vajadustele sobivaim lasteasutus. See tähendab muuhulgas, et teenust osutatakse lapsevanemale mugavas asukohas ning tagatud on piisav taristu ja lahtiolekuajad.
Kolmandana tuuakse välja rahaline aspekt – alushariduses osalemise määra mõjutab otseselt teenuse hind, eriti vähekindlustatud perede jaoks. Seaduslik õigus taskukohasele ja kvaliteetsele alusharidusele peaks olema igal lapsel ja perel.
Lapsevanemate jaoks on väga oluline, et alushariduse ja lapsehoiu kohta saaks leida kergesti teavet. See puudutab infot sobivate teenuste saamise õiguse ja nende kättesaadavuse, juurdepääsu tingimuste ning vajaduse korral rahalise toetuse saamise kohta. Alusharidus peab olema läbipaistev ning suhtlus lapsevanema ja õpetaja vahel pidev.
Neljanda mõõtmena tõime oma ettepanekutes välja alushariduse suurandmete kogumise ja analüüsimise ehk kvaliteedi mõõdetava aspekti, millele saaks sisendit näiteks täna lasteaedades kasutusel olevatest Eliis või KindieDays keskkondadest.
Oleme veendunud, et parema tuleviku ja edukama ühiskonna jaoks peab igal lapsel olema õigus kvaliteetsele, kättesaadavale ja läbipaistvale alusharidusele. Siinjuures on oluline välja töötada ka alushariduse kvaliteediraamistik, millele edaspidi teenust analüüsides toetuda. Oleme lastehoidude ja lapsevanemate esindajatena veendunud, et vanematel peaks säilima võimalus olla oma lapsega võimalikult palju kodus justnimelt esimesel kolmel eluaastal, aga see ei pea tähendama tööturult eemal viibimist. Paindlik töö- ja eraelu korraldamine, osaajaga töötamine ja kaugtöö on selliste võimaluste loomisel võtmetähtsusega.
Kristi Stahl
Väike Päike
Lasteklubi Väike Päike blogipostituste jagamise, refereerimise ja avaldamise tingimused.