5 lihtsat sammu, kuidas planeerida robootiliste vahendite kasutamist alushariduses

5 lihtsat sammu, kuidas planeerida robootiliste vahendite kasutamist alushariduses

Robootika on inseneriteaduse haru, mis hõlmab robotite väljamõtlemist, kavandamist, tootmist ja kasutamist. Hariduses sobivad robootilised vahendid aga suurepäraselt lastele põhiliste inseneridisaini ja programmeerimisoskuste õpetamiseks, võimaldades neil kodeerimise tulemusi reaalajas näha ja tõlgendada. Lühidalt, lastel kinnitub põhjus-tagajärg seos ja nad saavad üsna kiirelt aru, et kasutades paremale-vasakule, edasi-tagasi nooli kujutavaid visuaalseid programmeerimisplokke, liigub robot vastavalt nende soovidele.

Roboteid käsitledes on hea rääkida lastele juurde ka nende kasutamisest meid ümbritsevas maailmas. Näiteks põllumajanduses aitavad robootilised lahendused koristada saaki ja hoolitseda taimede eest. Autotööstuses panevad võimsate mehaaniliste kätega robotid autosid kokku ja teostavad täpseid paigaldusi. Kosmoseuuringutes kasutatakse kaugjuhitavaid sõidukeid andmete ja piltide kogumiseks kosmosest ja teistelt planeetidelt.

Robotid õppetegevuses

Igapäevastes õppetegevustes kasutamiseks ning esimesteks valikuteks rühmaruumis sobivad paremini robotid, mis on kasutamiseks kohe valmis ning mille järelt koristamine ei võta palju aega. Sellised robotid on näiteks Bee-Bot, Blue-Bot, Qobo, Ozobot, Maastikurobot, Dash, mTiny ja erinevad Sphero robotid.

5 sammu robootikaga alustamiseks

Robootiliste vahendite tundma õppimisel on hea silmas pidada 5 lihtsat sammu, mis aitavad lastel robootikaga tutvust teha ning mõista programmeerimise kontseptsiooni, sõltumata robotist, tehnoloogiast või platvormist.

  1. Tutvu riistvara ja kasutusjuhendiga: uurige robotite kasutusjuhendeid ja õpetusi läbi mängu. Lapsed saavad õppida, kuidas ära tunda ning kategooriatesse jagada robotite põhikomponente. Näiteks kui antud robot liigub, siis mille abil ta liigub (jalad, rattad)? Üks kategooria võibki olla roboti liikumiseks vajalikud osad. Kui robotil on nupud, siis teiseks kategooriaks võivadki olla nupud. Siin peaks õpetaja olema valmis igale kategooriale selgitusi ja näiteid jagama.
  2. Ehita robot (vajadusel): see on suurepärane viis robootika esmaseks tutvustamiseks lastele ning lastele see tavaliselt väga meeldib! Seda sammu saab teha selliste robotitega, mida saab/tuleb enne kasutamist ehitada või täiustada (näiteks Makey Makey, Matatalab, mBot, Lego WeDo, Spike Prime, LEGO Education Coding Express).
  3. Õppige tundma roboti funktsioone: käigud, mootorid, andurid ja muud komponendid. Arutage mida täpselt valitud robootilise vahenditega teha saab ning kuidas need funktsioonid töötavad. See samm aitab märkimisväärselt selgitada automatiseerimise ja robootika põhikontseptsioone praktikas ning annab konteksti valitud roboti funktsioonide kasutamiseks.
  4. Õppige programmeerima: enamikul seadmetel on sissehitatud missioonid, mis võimaldavad lastel näha, kuidas panna robot mootoritega liikuma ja reageerima puudutustele või liikumistele anduritega. Seadmed, mida programmeeritakse tahvelarvutist või internetist on üldiselt vastavates rakendustes varustatud näidiskoodidega või samm-sammuliste õpetustega. Robotite puhul, mis kasutamiseks lisaseadmeid ei vaja, on üldjuhul kasutusjuhendis samm-sammulised õpetused robotile mõne programmi sisestamiseks. Kui lapsed on roboti liikumiste ja kasutusvõimalustega tutvunud, siis saab asuda visuaalseid programmeerimisplokke kasutades ise programme tegema.
  5. Kasutage robotit õppetegevustes: nüüd kui roboti kasutamine on selge, saab asuda seda õppetegevustes kasutama. Selleks hetkeks on kindlasti õpetajal erinevaid mõtteid, kuidas konkreetset robotit õppetegevuses kasutada – kasutage siin oma fantaasiat! Kui olete eelnevaid punkte läbinud lastega lastega, on kindlasti ka lastel tekkinud põnevaid mõtteid, kuidas robotit õppetöös kasutada.

Varu aega

Oluline on aru saada, et lastele robootiliste vahendite tutvustamiseks tuleb võtta aega. Aega vajab nii laps kui juhendaja, kõiki võimalusi ei saa avastada kiirustades ja head mõtted tekivadki ajaga. Seega võiks robot rühmas olla korraga vähemalt ühe nädala. Esimestel päevadel oleks hea keskenduda sammudele 1-4 ning nädala teises pooles saab mõelda juba robootilise vahendi kasutamisele rühmas käsitletavate teemade õpetamiseks ning erinevate õppevaldkondade lõimisele.

Robootiline vahend ei pea enne rühma viimist ja lastele tutvustamist õpetajal otsast-lõpuni selge olema. Avastage roboti kasutusvõimalusi koos lastega. Võtke robotiga tutvumiseks aega ning jälgige selleks ülal kirjeldatud samme. Lubades lastel avastada ning üksteisele teadmisi jagada vähendate enda stressitaset seoses robootiliste vahendite kasutamisega ja laste loovus ning koostööoskus saavad veel enam toetatud.

Digivahendite rotatsioon Väikeses Päikeses

Väikese Päikese 11 lastehoius alustasime sel õppeaastal uuendusena Digivahendite rotatsiooni programmiga. Rotatsiooni on valitud 9 erinevat digivahendit, mis meie lastehoidude vahel strateegiliselt liiguvad. Igal kuul on ühes lastehoius üks vahend. Kuu aega on parajalt pikk aeg, et digivahendiga tutvuda ning sellega vahvaid tegevusi ette võtta. Lisaks jagavad lastehoiud omavahel digivahendite tegevuskavasid, et üksteisele toredaid mõtteid edasi anda ja kogemusi jagada. Nii hoidjad kui lapsed on paari kuu jooksul aru saanud, et ühele konkreetsele vahendile pikemalt keskendumine on tulemuslikum, kui erinevate vahendite lühiajaline ja/või samaaegne kasutamine. Selline rotatsiooniprogramm aga võimaldab kulusid kokku hoida, sest sama vahend liigub järgemööda kõikidesse hoidudesse.

Avastusterohket uut aastat!

Kui Sul tekkis küsimusi, kuidas robootiliste vahenditega oma lastehoius või -aias tegutseda, võta kindlasti ühendust meie haridustehnoloog Mariell Miilveega mariell.miilvee@lasteklubi.ee.

Mariell Miilvee
Väike Päike

Lasteklubi Väike Päike blogipostituste jagamise, refereerimise ja avaldamise tingimused.