Eelkooliealiste laste robootikaõppe ja STEAM-oskuste arendamise olulisus

Üks viiest Väikese Päikese fookusteemast algavaks 2019/2020 õppeaastaks on robootika ja STEAM-oskuste arendamine ja kinnistamine. Mida täpsemalt selle all silmas peame?

Väljend STEM tuleb inglisekeelsetest sõnadest Science, Technology, Engineering ja Math ning eesti keeles mõistetakse selle all loodus- ja täppisteadusi (LTT). Viimastel aastatel on aga STEM-i lühendile hakatud üha järjepidevamalt lisama tähe A, mis tähistab sõna Arts ehk kunstid, loovus. Nii on STEM-ist saanud STEAM ja loominguline mõtlemine käib käsikäes reaalainetega. Loomingu ja loovuse all mõeldakse aga ka kriitilist mõtlemist, probleemide lahendamise oskust ja “kastist väljapoole” mõtteviisi. Kuna tulevikutrendid näevad ette madalamate ametipostide nagu postiljon, autojuht, klienditeenindaja jne automatiseerimist ja kadumist, on selge, et tekib nõudlus palju loomingulisemate erialade järele. Forbes nimetab juba aastal 2025 eksisteerivate ametitena palju selliseid, mis lähenevad meditsiini-, sotsiaal- ja it-valdkonnale interdistsiplinaarselt ja loominguliselt. On selge, et elame tehnikale orienteeritud ühiskonnas, kuid paradoksaalselt on selle elanikkond vananevas trendis. Meditsiin ja sotsiaalvaldkond tõusevad üha rohkem fookusesse.

STEAM-oskuste puhul seotakse faktiteadmised rohkem loomingulise ja probleemilahendamise oskust arendavate õpitegevustega. Küsimus ei olegi nii palju kasutatavates robootika seadmetes, kuivõrd selles, kuidas kasutada olemasolevaid seadmeid loovalt ja koostöös, probleemide lahendamiseks.

OSKA raport esitab universaalsed tulevikutöö oskused, mida hinnatakse sõltumata erialast:

  • Mõtestamine
  • Sotsiaalne intelligentsus
  • Loovus ja kohanemine
  • Kultuuridevaheline kompetents
  • Programmeeriv mõtlemine
  • Uue meedia kirjaoskus
  • Transdistsiplinaarsus
  • Disain-mõtlemine
  • Enesejuhtimine ja kognitiivse koormuse ohjamine
  • Virtuaalne koostöö

Kõik eelnimetatud oskused on 21. sajandi inimese jaoks üliolulised, faktiteadmistest enam ei piisa – vaja on näha seoseid ja saada aru “suurest pildist”. Eriti selgelt illustreerib nende oskuste omandamise tähtsust 2018. aasta Maailma Majandusfoorumi raportis välja toodud tõsiasi, et 65% tänastest algkoolilastest asuvad täiskasvanueas tööle ametipostidele, mida täna veel ei eksisteeri.

STEAM-oskuste süsteemse arendamise eesmärk ongi õpetada kõiki eelnimetatud valdkondi omavahel seotuna, et lapsed saaksid aru, kus ja kuidas erinevate valdkondade teadmisi kasutada saab. Teadmiste omandamisel kasutatakse loovalt ja süsteemselt erinevaid tehnoloogilisi vahendeid, õpitakse programmeerimise algtõdesid, omavahelist koostööd ja tutvutakse virtuaalmaailmaga turvaliselt õpetajaga koos.

Täna ei imesta enam keegi, kui juba lasteaias robootika komplektid välja võetakse ja roboteid ehitama-programmeerima asutakse. Robootika populaarsus õpilaste hulgas pole aga tekkinud iseenesest, vaid tänu entusiastlikele kodanikuühendustele, ettevõtlikele õpetajatele ja koolijuhtidele ning lapsevanematele. Inimese kõige intensiivsem areng toimub lapsepõlves. Lapsed ei õpi lihtsalt uusi oskusi ega omanda teadmisi, vaid avastavad, kuidas töötab neid ümbritsev maailm ja loovad omandatud teadmistel põhinevaid süsteeme terveks eluks. Kõige pakilisem küsimus selles vanuses on „miks?“. Seega peaks materjali lastele edasiandmine sellele küsimusele vastama ja tekitama lisaks uusi küsimusi.

Ärgem unustagem, et lapsed tahavad eelkõige mängida – nii toimub õppetöö kõige tõhusamalt! :)