Millised on lapsesõbralikud jõulud?
Jõulud on aeg, kus maagia ärkab taas ellu ja iga hetk on veidi erilisem kui tavaline argipäev. See jõulumaagia kandub ka vanematele läbi laste siira rõõmu ja elevuse, kui tehakse koos väikeseid üllatusi ning üheskoos märgatakse tänutundega ümbritsevat. Kui lõpuks sajab maha esimene lumi ja saab ehitada kõige ägedamad lumelinnad või vimkaga lumememm. Või tuua metsast tuppa kuusk ja ehtida seda üheskoos jõulumuusika taustal. Need on hetked, mis meenuvad ka kahekümne aasta pärast sinu lapsele.
Me vanematena tahame oma lastele parimat – ägedad kingitused, perfektselt kaunistatud kodu, pidulik õhtusöök koos perega ja esteetilised jõulupildid. Ja selles jõulu virrvarris ja sotsiaalmeedia võrdlemise ajastul me unustame küsida: „Kas need on asjad, mis sinu lapsele päriselt toovad rõõmu või on hoopiski stressiallikas?“ Lapsed vajavad nii pühade kui ka kõikides teistes olukordades just turvatunnet, kuulamist ja nende tempoga arvestamist. Kuidas siis läheneda pühade ajale, võttes arvesse lapse vajadusi?
Lasteaia jõulupeod peaksid olema lastele
Tihtipeale on lasteaia jõulupeod üles ehitatud erinevatele esinemistele, millele on eelnenud mitmed nädalad harjutamist. See võib olla paberil vahva ja vanemad saavad jäädvustada need hetked, aga kas see on päriselt meeldiv lapsele? Kõik lapsed ei julge esineda võõraste ees ja see on täiesti normaalne, sest kõik ei ole sündinud lavadele. Ka tõenäoliselt täiskasvanu arvates äge jõuluvana võib lastes tekitada hirmu ja soovimatust talle kingi lunastamiseks midagi esitada. Lasteaia jõulupeod võiksid olla laste nägu – istuda koos lastega maha, küsida, mida nemad sooviksid teha ja kõik saavad panustada lähtudes oma supervõimetest. Mõni laps võib armastada esinemist, teine kaunistuste meisterdamist, kolmas piparkookide küpsetamist.
Olulisemad on traditsioonid kui uhked kingitused
Me elame kõige intensiivsemal tarbimisajastul. Erinevaid mänguasju on rohkem, kui me suudame hoomata ja tahes-tahtmata võib jääda materialismi maailma kinni. Aga vanemana võiksid endalt küsida, kas suursugused kingitused on pühade ajal kõige olulisemad? Kindlasti paljudel täiskasvanutel on tõenäoliselt meeles mõni äge traditsioon lapsepõlvest, mis on palju tähenduslikum kui mänguasi. Muidugi sa saad luua ka traditsioone ise olgu see kitsedele porgandite viimine metsa, jõulupärja meisterdamine või detsembrikuu neljapäevadel „Üksinda kodus“ filmide vaatamine. Teadlased on leidnud, et lapsele loovad traditsioonid ettearvatavust ja kuuluvustunnet. See on lapsele justkui signaal: „Minu maailm on turvaline ja püsiv“. Kas sinu perel on traditsioon, mida tahaksid, et sinu lapsed mäletaksid ja edasi kannaks?
Kaasa lapsi jõulude planeerimisse
Lapsed soovivad jagada oma mõtteid. See annab lapsele enesekindluse: minu mõtted on väärt, ma olen kuulatud. See loob aluse, et ta julgeb tulevikus veel oma arvamust jagada. Sarnane põhimõte võiks alati kuklas olla ka lapsevanematel. Kas oled küsinud, kuidas sinu laps sooviks jõule veeta? Tõenäoliselt ta ei vasta, et tema unistus on kolmekäiguline peen jõuluõhtusöök või perfektselt ehitud kuusk. Laste vastused võivad olla loovamad kui me eeldame ja äkki sellest võib sündida just maailma kõige ägedam traditsioon!
Mõtesta, mis on sinu pere jõulude prioriteet
Kuigi jõulud peaksid olema aja maha võtmise ja hetkes olemise aeg, on kuidagi juhtunud, et pühadel tormame rohkem ringi kui muul ajal. Küll on vaja joosta ühelt jõuluürituselt teisele, täita meetrite pikkust tegevusnimekirja ja kokata tunde köögis. University of Michigan Health 2021. aasta uuring näitab, et üks vanem kuuest tunneb väga kõrget stressi pühade ajal ja üks vanem viiest ütleb, et jõuluperiood mõjub lastele negatiivselt. Laps on väga vastuvõtlik vanema stressile ja ta tunnetab seda rohkem kui me arvame. Mõtle, kas ühte päeva peab mahutama kõik jõuluüritused või saab neid hajutada? Kohanda oma käimised vastavalt laste jaoks tuttavale rutiinile. Ükski uneaeg ei ole ohverdamist väärt, kui laps on hiljem ülestimuleeritud. Ja kas jõuluõhtusöök peab olema ainult sinu õlul või saavad kõik tuua miskit laua katmiseks? Julge jagada koormust, sest jõulud peaksid olema just kohalolu aeg – see on see, mida sinu lapsed kõige rohkem vajavad.
Loo lapsele võimalusi vaikseteks hetkedeks
Eelmises lõigus mainisime, et ülestimuleeritus võib olla kerge tulema, kui uni on häiritud. Samuti võivad stressi tekitada uued näod ja sugulased, keda tõenäoliselt näed paar korda aastas ning sellele lisaks võõras keskkond. Seega me ei saa eeldada vanematena, et laps peab terve päev vapralt vastu pidama ilma ühegi puhkehetketa. Kui laps on helitundlik, siis võiksid alati kaasas olla mürasummutavad klapid. Võta kaasa lapse lemmikud mängud ja loo nendest vaikne pesa. Vajadusel riieta laps mugavatesse riietesse, milles tal on päriselt mõnus olla. Ja ära unusta vett – see võib nii mõnegi probleemi lahendada. Kindlasti me täiskasvanutena tunneme ka soovi korra astuda vaiksesse ruumi, aga me oskame seda paremini reguleerida kui lapsed. Sina tunned oma last kõige paremini – märka, millal tal on vaja vaiksemat hetke ja peegelda tema tundeid!
Ära otsi taga perfektsust
Idealismi temaatika on igas punktis mingit moodi läbi käinud. Tänapäeva ühiskonnas, kus me elame sotsiaalmeedia võrdlemise ajastul, on justkui tunne, et kõigil on parem kui mul. Seda pealtnäha perfektsust vaadates, peab endale sisendama: sotsiaalmeedia on kõigest üks elu parimate hetkede kogumik. Need endale püstitatud ootused, et kodu peab olema õigetes värvitoonides kaunistatud, kuusk peab olema sirge ja tihe ning laua salvrätikud korrektselt lumehelbeks volditud, võivad viia suutmatuseni leida rõõmu sellest jõulumaagiast. Proovi lahti lasta ja vaata, mis saama hakkab. Las kuusk olla veidi viltu ja laste meisterdustega kaunistatud. Las piparkoogid olla veidi omamoodi või jõululaud, mis on laste abiga kaetud. Need on hetked, mis jäävad igaveseks südamesse, sest sa lasid end vabaks ja kulgesid koos lapsega läbi mõnusa jõulumelu.
Hetked, mis jäävad
Kui vaatame aastate pärast tagasi jõuludele, ei meenu meile triikimata laudlina või sassis tuba, vaid see eriline soojus ja turvatunne, mida tekitasid meie kõige lähedasemad inimesed. Loo oma perega mälestusi läbi kohalolu ja märkamise, sest need kiirustamata hetked ongi lapsepõlve kõige hinnalisem vara!
Mõnusat jõuluaega!
Kasutatud allikad:
- Artiklile andsid mõtteid Väike Päike üldõppejuht ja Koolituskeskuse juht Mari Kummer ning Väike Päike Huvikooli juht Liis Jakimainen
- Mount, S. R. (2025). 6 Tips for Helping Sensory-Sensitive Kids Enjoy the Holidays, 6-tips-for-helping-sensory-sensitive-kids-enjoy-the-holidays-11855606
- Newman, S. (2024). The Power of Family Traditions: Count the Ways, https://www.psychologytoday.com/us/blog/singletons/202411/the-power-of-family-traditions-count-the-ways
- National Day Nurseries Association. (2024). Top tips: Christmas Routines for Children with SEND, https://ndna.org.uk/wp-content/uploads/2024/12/Top-tips-Christmas-routines-for-children-with-SEND-.pdf
- C.S.Mott Children’s Hospital. (2021). Tis the season to be…stressed?, https://mottpoll.org/sites/default/files/documents/122021_HolidayStress.pdf
Piltide autor on Liis Jakimainen.
Birgit Anette Bibikov
Väike Päike