Miks on oluline eelkooliealiste laste seksuaalkasvatus?

Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea ehk miks ikkagi on oluline eelkooliealiste laste seksuaalkasvatus?

Viimasel ajal on eesti lasteaedades tulnud päevakorrale eelkooliealiste laste seksuaalkasvatus pigem negatiivsel moel ning arutletakse küsimuse üle, kui palju lasteaias üldse teemat käsitlema peaks. Viimsi Lasteaed Väike Päike on seni seksuaalkasvatusele lähenenud nagu kõigile teistele küsimustele, mis lastel paratamatult tekivad, ja vajadusel teinud sellest projektõppe osa. Seega, eraldi külalisesinejat ei kutsuta, küsimusi uuritakse pikemaajaliselt ja süvitsi, sealjuures võimalikult laialt ja lähtudes laste huvist, senistest teadmistest ning vanusest.

Üks projekt kestab lasteaias tavapäraselt 4-5 nädalat, seksuaalkasvatuse raames viidi näiteks eelmisel õppeaastal läbi projekt “Mina olen enda oma”, mille raames uuriti inimkeha selle erinevates vormides, külastati Tervishoiu muuseumi, kutsuti esinema liikumispuudega inimene, tutvuti pimedatele mõeldud kirjaga jne. Kokkuvõtlikult, avastati, et kõik inimesed on erinevad ja erinevus on normaalne. Kirjeldatud projekt viidi läbi eelkooliealiste rühmas ehk 6-7aastaste lastega.

Oluline on lapsele selgitada, et oma keha eest peab hoolt kandma. Tegeleti ka tundekasvatuse ja hügieeniõpetusega (mis ei piirdu ju tegelikult ainult kätepesuga). Olgem ausad, kooliküpseks saamisel on vaja teada rohkemat, kui lugemist-kirjutamist, laste sotsiaalsed oskused on tänasel päeval tähtsamalgi kohal. Lasteaed Väike Päike juhataja Kärolin Kaarlep lisab: “Kui last huvitab, kuhu linnud sügiseks rändavad, siis sellest ju räägitakse, miks peaks näiteks laste saamise teemaga teisi käituma?”. Tihti on hea alustuseks lapselt küsida, mida ta sellest teemast juba ise teab ja olemasolevast infost ning küsija vanusest lähtuda.

Seksuaalkasvatuse raames käsitletavaid teemasid saab jagada üldjoontes neljaks: minu keha, inimese tunded ja suhted, laste saamine ning enesekehtestamine. Lapsele on oluline selgitada, mis on privaatne ja (teistele) keelatud, milliseid sõnu ja väljendeid on viisakas kasutada, kuidas oma keha hoida ja selle eest hoolt kanda, millised on head ja halvad tunded või puudutused… Nii paneme aluse terviklikule, ennast armastavale ja austavale inimesele. Ehk aitab see vähendada ka koolikiusamist, laste kuritarvitamist (nii füüsiliselt kui sotsiaalmeedias) ja sisendab juba väikesest peale, et abi otsida ja “ei” öelda ei ole mingil juhul tabu.

Kõik eeltoodud väljundid ja eesmärgid toetuvad otseselt Eesti koolieelse lasteasutuse riiklikule õppekavale (KELA), mille üldeesmärk on aidata kaasa lapse kehalisele, vaimsele, sotsiaalsele ja emotsionaalsele arengule. Õppekava täitmise tulemusel kujunevad lapsel terviklik ja positiivne minapilt, ümbritseva keskkonna mõistmine, eetiline käitumine, algatusvõime, esmased tööharjumused, kehaline aktiivsus ja arusaam tervise hoidmise tähtsusest, samuti arenevad mängu-, õpi-, sotsiaalsed ja enesekohased oskused. Tihti hoiab õpetajaid ja lapsevanemaid seksuaalkasvatuse teemadel rääkimisest tagasi valehäbi, mis kandub edasi ka lastele, kuid oluline on aru saada ja vahet teha, et seksuaalkasvatus ei ole seksuaalsuse kasvatus, vaid üks osa tasakaaluka inimese kujunemises.

Kuna teema on tundlik ja metoodika valik ülimalt oluline, on õpetajatele ja lapsevanematele abiks erinevaid lahendusi. Teemaarenduseks, koos arutamiseks või niisama ettelugemiseks pakub head raamistikku Eesti Lastekaitse Liidu välja antud raamat “Mina olen enda oma” (autor Juhani Püttsepp, saadaval ka tasuta veebiversioonina). 3-5aastastega koos vaatamiseks pakub vahvat avastamisrõõmu klapiraamat “Kust tulevad lapsed?”. Lisaks on Tervise Arengu Instituut hiljaaegu valmis saanud tasuta metoodiliste materjalide kogumikuga “Koolieelses eas laste seksuaalkasvatus:  keha, tunded ja turvalisus”. Raamatuid ja materjale tuleb järjest juurde ning iga õpetaja leiab kindlasti oma, tasub vaid uurida.

Nendest teemadest lastega rääkimine on ülimalt oluline, sest tsiteerides Piip ja Tuut etendust “Pimedas ja teki all”: “Varsti on nad juba nii suured, et enam ema-isa käest ei küsigi…”

Kommentaar lapsevanemalt: Lapsevanemana hindan väga kõrgelt, et juba lasteaias inimeste kehaga seonduvaid teemasid arutatakse. Väikse Päikse Lilla rühma projekti-tegevused ja õppekäik andsid lastele algteadmised, et minu keha on ka tegelikult minu enda oma. Lapsed tulevad lasteaeda väga erinevatest perekondadest ja suhtumine, mis on lubatud ja mis ei ole, on samuti perekonniti väga erinev. Lasteaed on koht, kus saab tutvustada kõigile lastele neid arusaamu ja põhimõtteid, mis on ühiskonnas aktsepteeritud ja seadustega reguleeritud. Õpetaja saab lasteaias tutvustada väärtuseid, mida me kõik järgima peaksime. Teame, et meie kodudes on lapsi, kes kannatavad nii füüsilise kui ka seksuaalse väärkohtlemise all. Lastel tekib julgus teemasid arutada ja mõistmine, et alati ei ole ka ema või isa käitumine õige, kui olukord puudutab näiteks füüsilise ja seksuaalse väärkohtlemise juhtumeid.

On väga oluline, et õpetajal oleks endal enesekindlus ja oskus lastega keha puudutavaid teemasid arutada. Olen veendunud, et igal lasteaia-aastal on võimalik lastega eakohaselt keha puudutavaid teemasid käsitleda (arutades, joonistades, mängides). Lapsed on ilmselgelt huvitatud poiste ja tüdrukute erinevustest, beebide sündimisest, inimeste kasvamisest, inimkeha muutumisest, vananemisest. Koos õpetajaga neid teemasid arutades jääb kindlasti vähemaks vajadus lastel neid omavahel arutada. Täiskasvanuga saab kindlasti paremini vastuseid lapsi vaevavatele küsimustele.

Mulle jäi lapsevanemana arusaam, et kui lastega oli avatult teemasid arutatud, lapsed olid saanud teadmise kuidas erinevaid kehaosasid nimetatakse, siis lastel tekkis arusaam, et poiste ja tüdrukute kehad on erinevad ja see kõik on normaalne ja jäi ära vajadus neisse asjadesse suhtuda, kui millessegi imeliku ja salajasse. Arvan, et väga palju aitas kaasa, et lastel tekkis arusaamine, et ka õpetaja julgeb rääkida teemadest, mis on ju ekstra põnevad ja millest igapäevaselt ei räägita. Suured tänud õpetaja Marii Maamägile, kes Lilla rühma lastega keha teemat põhjalikult käsitles. Kindlasti on väga tähtis, et lapsed saaksid enne kooli arusaamise, mis on kehaga seonduvalt lubatud ja mis mitte. Eakohaselt lastele infot andes, saame lapsed, kes julgevad küsida ja arutada täiskasvanutega keha puudutavaid teemasid.

Toimetas: Kristi Stahl
Väike Päike