Juba noorena oli mul loomulik klapp lastega. Kui oli võimalus, hoidsin alati sugulaste, perekonna tuttavate või naabrite lapsi. Mäletan nagu eilset päeva seda tunnet, kui minu üheaastane sugulane tuli meile ööseks – ma olin üks väga elevil 8aastane laps! Ma sain teda toita, magama panna, vahetada mähkmeid ja loomulikult mängida. Kui perega kolisin, oli uutel naabritel pisike laps, keda hoidsin alates tema esimesest eluaastast. Ma olin osa nende perest – käisin nendega väljasõitudel ja olin pidevalt nende juures. Sealt kasvas välja ka minu suvetöö. Nüüd täiskasvanuna, kui käin emal külas ja kohtan naabreid, naljatame alati, et olen naabrilapse (kes on nüüd 19) väga hästi üles kasvatanud.
Peale gümnaasiumi tegin väikese kõrvalpõike – läksin juuksurikooli ja töötasin selles valdkonnas aasta aega. Üsna ruttu sain aru, et miski ei klapi: ma ei tundnud end mugavalt vastutamas kellegi juuste eest. Samas laste eest vastutamine tundus mulle palju loomulikum ja südamelähedasem. Mõeldud–tehtud: alustasin Tallinna ühes lasteaias abiõpetajana ja asusin õppima alushariduse pedagoogikat, mille lõpetasin 2019. aastal. Samas lasteaias töötasin hiljem juba õpetajana. Seejärel otsustasin proovida midagi uut ning läksin tööle rahvusvahelisse eralasteaeda, kus igapäevane suhtlus toimus inglise keeles – see oli väärt kogemus mu pagasis.
Kui olin Tallinna avastused ära teinud, kolisin tagasi Tartusse. Lapsehoolduspuhkus hakkas läbi saama ja vaatasin tööturul ringi. Soovisin jätkata alushariduses, ent tahtsin teistsugust rolli kui õpetaja. Nii mulle vaataski otsa Väike Päike Tartu Tiigi lasteaia tegevjuhi tööpakkumine, mis pani mul südame kiiremini tuksuma. Mäletan, kui õppisin Tallinna Ülikoolis, paistis mulle alati aknast silma üle tee asuv kollane Väikese Päikese silt. Mõtlesin alati, mis paik see on. Nüüd ma tean – ja saan sellesse panustada!
Pean oluliseks kogemuseks seda, et olen reaalselt ise ka töötanud lasteaias erinevatel ametikohtadel ehk tunnen selle töö hingeelu üsna hästi. Seega tahtsin panna proovile end täiskasvanu juhtimises, kes omakorda tegelevad otseselt lastega. Pean end sotsiaalsemaks kui tavaline eestlane – mulle meeldib suhelda ja seda kohe eriti palju. Ja hetkel minu töö kätkeb endas väga palju erinevate inimestega suhtlust.
Tegevjuhina olen avastanud endas ka asjaajaja külje – mulle meeldib vaheldus ja võimalus tegutseda mitme asjaga korraga. Samas mul on alati võimalus paberitöö eest põgeneda rühma, kus mind ootavad soojad kallistused ja imearmsad lapsed. Just hiljuti ütles üks laps mulle söögilauas: „Sa oled nii armas!“. Olenemata, kuhu rühma satun, tuleb joostes vastu mulle 2–3 last, kes tahavad mind kallistada või jagada mõnda oma lugu. Mõni kuidagi muuseas potsatab mulle sülle ka. Selline rühmas käimine hoiab tasakaalu minu igapäevatöö vahel. Ma päriselt tahan tunda kõiki oma lasteaialapsi ja ma tahaks arvata, et selle tulemusel tean ka neid üsna hästi.
Minu meelest lasteaia ja -hoiu turvalise keskkonna tagamise A ja O on põhimõte, et iga laps on hoitud ja kuulatud. Oleme selle ka kollektiivina läbi mõtestanud ja me töötame selle nimel teadlikult iga päev. Mitte ükski tegevus ei ole nii oluline kui laps, kes vajab korraks süles olemist, kallistust või millegi südamelt ära rääkimist. Käitume alati teistega nii, nagu tahaksime, et meiega käitutaks ja püüame seda põhimõtet järjepidevalt endas ja lastes kinnistada. Me võtame lapsi, kui oma väikseid sõpru, kellel aitame orienteeruda põnevas maailmas. Lastel peab olema võimalus ise otsustamiseks ja katsetamiseks ning meie toetame lapsi nende iseseisvuse teekonnal, et neist kasvaksid elus hästi hakkama saavad inimesed.
Lasteaed või -hoid on justkui lapse teine kodu, kus ta veedab oma argipäevast enamuse ärkveloleku aja. See on ülioluline, et laps tunneb end siin hästi ja vabalt. Selle nimel teeme kogu aeg koostööd ka peredega, et leida igale lapsele sobiv lahendus. Me soovime, et iga vanem tunneks südamerahu, kui ta toob oma lapse hommikul lasteaeda päeva veetma. Tunnen, et oleme lastevanematega loonud usalduse, millega igale päevale vastu minna. Oleme kolleegidega kujundanud aastate jooksul vaba vestlus- ja mõtteruumi, kus vanemad saavad oma muresid jagada ning koos leiame toimivad lahendused. Sellele on kindlasti kaasa aidanud KindieDaysi rakendus, mille kaudu õpetajad ja lapsehoidjad jagavad fotosid, videoid ja kirjeldusi päevategevustest – nii on vanemal parem ülevaade, millega tema laps lasteaias tegeleb.
Varajases eas omandatud väärtused, oskused ja teadmised loovad lapsele tugeva vundamendi eluks. Meie missiooniks vanematena ja lastega töötavate inimestena on toetada lapsi nende unikaalse potentsiaali avastamiseks, et neist kasvaksid empaatilised, ausad, ettevõtlikud ja mis kõige tähtsam – õnnelikud inimesed.