Minu esimene kokkupuude Väikese Päikesega oli hoopis lapsevanemana, kui mu esimene tütar hakkas käima Väike Päike Seljaku lastehoius. Mul tekkis koheselt soe ja hoitud tunne, milles mängis väga suurt rolli lapsest lähtuv ja armas personal. Iga hommik tekkis tunne nagu viiks oma lapse väga lähedase inimese juurde hoiule. Seega, kui mu teisel lapsel oli aeg lastehoidu minna, ei olnud küsimustki – muidugi Väike Päike.
Aastaid edasi, kui hakkasin mõtlema karjääri muutusele ja agaramalt töökuulutustel silma peal hoidma, nägin Väike Päike Astelpaju hoiu lapsehoidja töökuulutust. Mul käis kohe peast läbi klikk ja arusaam, et see on just minu järgmine samm. Tegelikult töö lastega on olnud juba osa minu elust, kuna teen ka oma pisikeses stuudios Sauel nädalavahetuseti erinevaid õpitubasid lastele.
Töötades lastega kõnetab mind enim nende ehedus ja julgus oma tundeid ja mõtteid siiralt jagada. See on imeline, kuidas vahel mõni olukord hoius äratab minus iseenda lapsepõlve mälestusi. Lapsed oskavad sageli palju rohkem pisikestest asjadest rõõmu tunda ja olla hetkes, mis võib täiskasvanuna jääda tagaplaanile.
Laste seltsis taasärkab ka minus loovus ja uudishimu – ükski päev ei ole samasugune. Iga łaps rikastab ja õpetab mind ja sellest on nii tore osa olla. Meie päevad on täis fantaasiat ja mängulisust. Toetan laste loovust – vajadusel suunan neid, aga alati jätan ruumi vabalt väljendada oma ideid. Lapsehoidjana lähtun alati mõttest, et paindlikkus ja kohanemisvõime on lastega tegutsedes võti. Mõnikord võib ootamatult tekkinud idee või lihtne vahend pakkuda lastele tundideks rõõmu ja põnevat mängu. Need on alati kõige ägedamad hetked, kui loovus hakkab voolama ja lapsed sukelduvad süvitsi tegevusse.
Lapsehoidja töö aluseks on oskus kuulata. Igal lapsel on oma väikesed mured ja hirmud, mis ootavad jagamist. Täiskasvanuna pean oluliseks luua turvaline ja usaldusväärne keskkond, kus laps saab vabalt väljendada oma mõtteid ja teab, et teda päriselt kuulatakse. Tähtis on luua ühine arusaam, et koos leiame alati murele lahenduse. Nii sünnibki usaldus ja side. Kui laps juba pisikesena tunneb, et tema mõtted on väärtuslikud, julgeb ta neid ka edasises elus jagada.
Lastega vesteldes ja koos tegutsedes mõistan iga päev aina selgemalt, kui erinevad nad on. Lapsi võib mõjutada erinev kodune pagas ja elustiil. Seega lapsehoidjana pean olema väga paindlik oma suhtlusstiilis ja lähtuma iga lapse eripäradest, et nad tunneksid end koduselt, hästi ja hoituna. See teadmine on õpetanud mind suhtlema avatud meele ja kannatlikkusega – mis võib toimida ühe lapse puhul ei pruugi sobida teisele.
Minu jaoks väljendub alushariduse mõju igapäeva väikestes, kuid olulistes detailides. See algab lihtsatest asjadest – lauakommetest, kätepesust või kinnaste kätte panemisest. Me lapsehoidjatena ja koostöös perega tegutseme ühise eesmärgi nimel, et nendest pisikestest inimestest saaksid tulevikus iseseisvad ja enesekindlad täiskasvanud. Kõige suurema edutunde lapsehoidjana tekitab see, kuidas ma näen lapse tormilist arengut lastehoius käimise ajal ja mina saan seda kõike toetada!