Teaduse Võlumaa

 

 

1. SISSEJUHATUS

Käesolev dokument on Väike Päike Huvikooli Teaduse Võlumaa õppekava. Huviala seostub eeskätt loodus- ja teadushuviharidusega, kuid õpe on kavandatud lõimitud MATIK-lähenemise alusel, hõlmates matemaatilist ja algoritmilist mõtlemist, loovust ja disaini, teadust ja tehnoloogiat, inseneeriat ning keskkonna ja kestlikkuse teemade mõtestamist.

Väike Päike Huvikooli Teaduse Võlumaa eripära on õppijakeskne, mänguline ja praktiline MATIK-õpe eelkooliealistele õppijatele. Õppimine toimub tegutsedes, katsetades, vaadeldes, ehitades ja avastades ning loodusteaduslikke nähtusi käsitletakse lapse terviklikku arengut toetava õppevaldkonnana, mitte üksnes faktiteadmiste edasiandmisena. Väike Päike on üks pikaajalisema kogemusega lasteaiaastme MATIK-huvihariduse pakkujaid Eestis ning Teaduse Võlumaa õppes toetatakse teadlikult uudishimu, koostööoskuse, kriitilise mõtlemise ja probleemilahendusoskuse kujunemist.

Meie missioon on toetada laste ja noorte kujunemist eneseteadlikeks ja ennastjuhtivateks inimesteks, kes oskavad loovalt mõelda, olla suhetes paindlikud, hoida oma vaimset heaolu ning tegutseda vastutustundlikult teiste inimeste ja ümbritseva keskkonna suhtes. Huvikooli ülesanne on arendada laste ja noorte loomevõimeid, pakkuda mitmekesiseid võimalusi vaba aja sisukaks kasutamiseks ning toetada täiendavate teadmiste ja oskuste omandamist.

Õppekava koostamisel on lähtutud huviharidusstandardist, huvikooli seadusest, huvikooli põhimäärusest, huvikooli arengukavast ning alushariduse ja põhihariduse riiklikest õppe alusdokumentidest. Õppekava koostamise ja rakendamise keskne põhimõte on õppija vajadustest, huvist ja arengust lähtumine.

2. MATIK-ÕPE TEADUSE VÕLUMAAL

Teaduse Võlumaa õpe lähtub Väike Päike Huvikoolis MATIK-õppe põhimõtetest. Loodusteaduslikke tegevusi käsitletakse lõimitud, praktilise ja õppijakeskse õppevaldkonnana, kus laps saab küsida, uurida, katsetada, mõõta, võrrelda, ehitada ja oma tähelepanekuid teistega jagada. Teaduse Võlumaa eripära avaldub eelkõige järgmistes põhimõtetes:

• lõimitus: teadustegevused seovad vaatlemise, mõõtmise, loova kujutamise, mudelite loomise ja keskkonnahoiu;
• praktiline tegevus: õppimine toimub eeskätt katsete, uurimiste ja käelise tegevuse kaudu;
• elulised probleemid: küsimused kasvavad välja lapse maailmast, mängust ja igapäevaelust;
• refleksioon ja lävimisoskused: tähelepanekuid jagatakse, võrreldakse ja põhjendatakse ühiselt.

2.1 MATIK-akronüümi sisu

M – matemaatiline ja algoritmiline mõtlemine
Rakendus- Võrdlemine, sorteerimine, järjestamine, mõõtmine, katse etappide järjekord, hüpoteesi ja tulemuse seostamine.

A – loovus ja disain
Rakendus- Oletuste pakkumine, tähelepaneku kujutamine joonise või mudelina, lahenduste muutmine saadud tulemuse põhjal.

T – teadus ja tehnoloogia
Rakendus- Vaatlemine, uurimisküsimuse sõnastamine, katsete läbiviimine, tulemuste kirjeldamine ja võimalike põhjuste leidmine.

I – inseneeria
Rakendus- Lihtsate mudelite loomine, materjali valik, mudeli testimine ja täiustamine.

K– keskkond ja kestlikkus
Rakendus- Loodus- ja õppevahendite hooliv kasutamine, taaskasutusmaterjalide kasutus, looduse hoidmise viiside mõistmine.

2.2 MATIK-õpitsükkel Teaduse Võlumaal

Teaduse Võlumaal kasutatakse MATIK-õpitsükli loogikat. Üks tund võib läbida kogu tsükli lühendatud kujul või keskenduda selle üksikutele osadele.

• Uurin ja küsin – õppija märkab nähtust või probleemi ning sõnastab küsimuse või kuulab probleemipüstitust.
• Õpin ja kogun teadmisi – õppija vaatleb, kuulab, võrdleb ja kogub infot eri meelte ning allikate abil.
• Mõtlen plaani – õppija pakub oletuse või valib, kuidas katset või mudelit teha.
• Tegutsen – õppija teeb katse, ehitab mudeli või viib läbi uurimistegevuse.
• Testin ja analüüsin – õppija võrdleb tulemust ootusega, märkab erinevusi ja otsib põhjusi.
• Tutvustan ja reflekteerin – õppija jagab, mida ta õppis, ja mõtleb, mida võiks järgmine kord teha teisiti.

3. ÕPPE-EESMÄRGID

Teaduse Võlumaa õppe-eesmärgid täpsustavad õppekava sihte ning kirjeldavad, milliste teadmiste, oskuste ja hoiakute kujunemist õppe käigus toetatakse. Eesmärgid on sõnastatud õppijakeskselt ning lähtuvad MATIK-lähenemisest, praktilisest tegevusest ja lasteaiaealise õppija arenguvajadustest. Teaduse Võlumaa õppe eesmärgid:

• õppija vaatleb, uurib ja katsetab looduse ja ainete nähtusi;
• õppija teeb ennustusi, sõnastab küsimusi ja seostab tulemusi võimalike põhjustega;
• õppija loob jooniseid, mudeleid ja lihtsaid nähtusi selgitavaid lahendusi;
• õppija võrdleb, järjestab, sorteerib ning kasutab lihtsaid mõõtmise ja klassifitseerimise viise;
• õppija arutleb, põhjendab ja jagab oma tähelepanekuid teistega.

4. ÕPIVÄLJUNDID

M – matemaatiline ja algoritmiline mõtlemine
Algtase - Võrdleb kahte eset ühe tunnuse alusel.
Edasijõudnud - Püüab sõnastada hüpoteesi ning analüüsida tulemusi.
Algtase - Sorteerib uuritavaid esemeid ühe tunnuse järgi.
Edasijõudnud - Järjestab katse etapid õigesse järjekorda.
Algtase -  Järgib katse tegemisel lihtsat tegevusjärjekorda.
Edasijõudnud - Võrdleb kahe katse tulemusi ühe tunnuse alusel.

A – loovus ja disain
Algtase - Pakub enne katset ühe oletuse.
Edasijõudnud - Pakub uuritavale nähtusele kaks võimalikku seletust.
Algtase - Kujutab oma tähelepanekut joonistuse või mudelina.
Edasijõudnud - Koostab oma tähelepanekute põhjal lihtsa joonise või mudeli.
Algtase - Valib uurimiseks ühe vahendi või materjali.
Edasijõudnud - Muudab oma lahendust saadud tulemuse põhjal.

T – teadus ja tehnoloogia
Algtase - Vaatleb nähtust juhendamisel.
Edasijõudnud - Sõnastab juhendamisel lihtsa uurimisküsimuse.
Algtase - Teeb lihtsa katse juhendamisel läbi.
Edasijõudnud -  Teeb enne katset ennustuse.
Algtase - Kirjeldab pärast katset ühte nähtud tulemust.
Edasijõudnud - Seostab katse tulemuse ühe võimaliku põhjusega.

I – inseneeria
Algtase - Koostab lihtsa mudeli juhendamisel.
Edasijõudnud - Koostab lihtsa nähtust selgitava mudeli.
Algtase - Ühendab mudeli tegemisel vajalikud osad kokku.
Edasijõudnud - Valib mudeli ehitamiseks sobiva materjali.
Algtase - Proovib, kas valmistatud mudel töötab.
Edasijõudnud - Parandab mudelit pärast selle katsetamist.

K – keskkond ja kestlikkus
Algtase - Märkab looduses üht muutust või nähtust.
Edasijõudnud - Kirjeldab inimese tegevuse mõju loodusele.
Algtase - Kasutab loodus- ja õppevahendeid hoolivalt.
Edasijõudnud - Eelistab tegevuses korduskasutatavat materjali.
Algtase - Toob ühe näite, kuidas loodust hoida.
Edasijõudnud - Selgitab, milliste lahendustega saaks keskkonda hoida.

Läbivad üldoskused:

Koostöö uurimises
Algtase - Osaleb lihtsas uurimis- või katsetegevuses koos paarilise või rühmaga.
Edasijõudnud - Kavandab ja viib uurimistegevust läbi koos teistega, jagades tähelepanekuid ja ülesandeid.

Järelduste põhjendamine
Algtase - Räägib, mida ta märkas, toetudes oma tähelepanekule või katse tulemusele.
Edasijõudnud - Põhjendab oma järeldust tähelepanekute, katsetulemuste või võrdluse abil.

Refleksioon
Algtase - Kirjeldab, mida ta katsest või uurimisest õppis.
Edasijõudnud - Hindab uurimistegevuse käiku ning selgitab, mida ta teeks järgmisel korral teisiti.

Arutelu ja teiste vaatenurkade arvestamine
Algtase - Kuulab teiste tähelepanekuid ja võrdleb neid enda omadega
Edasijõudnud - Arutab rühmas erinevaid seletusi ja arvestab teiste ideid järelduse tegemisel

5. ÕPPESISU

5.1 Teemad

Teaduse Võlumaa õppesisu valitakse nii, et see toetaks õppija arengut MATIK-lähenemise kaudu ning looks seoseid lapse igapäevaelu, mängu ja tähenduslike olukordadega. Õppesisu teemade hulka kuuluvad näiteks: vesi, lumi, jää, lahustumine, valgus ja vari, magnetism, tasakaal, elekter, ujuvus, värvide segunemine, roheline energia, taaskasutus, sillad ja tornid, leiutised ning sõidukid jne.

5.2 Mitteformaal- ja formaalõppe lõiming

Teaduse Võlumaa õpe toetab alushariduse üld- ja valdkondlike oskuste kujunemist eakohaste projektide ja tegevuste kaudu. Õppes arendatakse muu hulgas mõtlemist, suhtlemist, koostööd, võrdlemist, mõõtmist, probleemilahendust, eneseväljendust ja tähelepanekute sõnastamist.

5.3 Planeerimise põhimõtted

Õpetajal on võimalus teemasid täpsustada koos õppijatega, lähtudes rühma huvist, hooajast ja päevakajalistest sündmustest. Tunnikavasid saab paindlikult kohandada vastavalt laste vajadustele, arengutasemele ning sellele, kuidas nad uusi vahendeid ja tööviise omaks võtavad.

6. ÕPPETÖÖ PÕHIMÕTTED JA ÕPIKÄSITUS

6.1 Õppetöö

Teaduse Võlumaa õpe põhineb MATIK-õpitsüklil ja tegevuslikul õppimisel. Õppijad saavad küsida, uurida, katsetada, ehitada, võrrelda, arutleda ja oma tulemusi tutvustada. Väike Päike Huvikooli Teaduse Võlumaa õppes on keskne õppimine päris tegevuste kaudu: laps saab kõigepealt nähtuse, vahendi või materjaliga tutvuda, seda uurida ja katsetada ning seejärel liikuda juhendatud ülesannete ja järelduste sõnastamiseni. Õppeprotsessis väärtustatakse avastamisrõõmu, katsetamisjulgust, eksimise loomulikkust ja erinevate lahendusviiside proovimist. Õppetöö käigus on olulisel kohal:

• probleemipüstitus või uurimisküsimus, vajaduse korral loo või animatsiooni toel;
• vaatlus ja info kogumine eri meeltega;
• ennustuse või oletuse sõnastamine;
• katse, uurimus või mudeli loomine;
• testimine, võrdlemine ja tulemuste analüüs;
• ühine arutelu, järelduste sõnastamine ja refleksioon.

6.2 Tööviisid

Tööviisid hõlmavad individuaalset tegevust, paaris- ja rühmatööd, kaaslaselt kaaslasele selgitamist, vaatluslehti, protsessikunsti, modelleerimist ning ühiseid aruteluringe. Õppeprotsessi toetavad vajaduse korral ka loovprojektid, liikumismängud, meisterdamine ja näitlikustavad vaheülesanded.

6.3 Õpikäsitus ja õppevorm

Õppimine on aktiivne, lapsest lähtuv ja sotsiaalne protsess. Õppija ei ole üksnes juhiste järgija, vaid küsimuste esitaja, uurija ja erinevate lahendusviiside katsetaja. Õppevorm toetab sujuvat üleminekut alusharidusest hilisema loodusteadusliku ja tehnilise õppe juurde.

7. ÕPPETÖÖ KORRALDUS, ÕPIKESKKOND JA ÕPPEVARA

7.1 Õppetöö korraldus

Kellele: 3–7-aastastele õppijatele.
Õppe maht: 1 kord nädalas, 45 minutit, kuni 36 tundi õppeaastas.
Õppeastmed: Algtase ja edasijõudnud.
HEV ja andekad õppijad: Tegevusi kohandatakse õppija tempo, oskuste ja vajaduste järgi. Võimalusel kasutatakse väiksemat rühma, lisajuhendamist, alternatiivseid materjale ja eri raskusastmega ülesandeid.
Keel: Eesti keel
Õppeviis: Mänguline uurimusõpe, katsed, vaatlused, mudelite loomine ja arutelu.
Alustamise eeldus: Õppija huvi valdkonna vastu.
Õppegrupi suurus: Rühma suurus sõltub ohutusest, ruumi võimalustest ja õpetaja võimalusest kõiki toetada.
Ajaline jaotus: Õppetöös planeeritakse aega probleemi püstituseks, tegevuseks, tulemuste aruteluks ja refleksiooniks.

7.2 Õpikeskkond

1. Üldkirjeldus: Õpikeskkond toetab uudishimu, praktilist tegutsemist ja turvalist katsetamist.
2. Füüsiline keskkond: Ruum võimaldab tegutseda laua taga, põrandal ja võimalusel õues. Kasutatavad vahendid on eakohased, ohutud ja mitmekesised.Vaimne ja sotsiaalne keskkond: Õhkkond on sõbralik, toetav ja arutelu soosiv. Õppija ideid kuulatakse, saavutusi märgatakse ja tunnustatakse ning õppimist saadavad huumor, koostöö ja turvatunne.
3. Muud keskkonnad: Vajaduse korral kasutatakse õppekäike, õuesõpet, töötubasid ja muid teemaga seotud tegevuskohti.

7.3 Õppevara

Huviringis kasutatakse:

• loodusmaterjale, taaskasutusmaterjale ja igapäevaesemeid;
• katsevahendeid ja sobivaid toiduaineid;
• mõõtmis- ja sorteerimisvahendeid;
• joonistus-, meisterdamis- ja modelleerimisvahendeid;
• animatsioone, videosid, pildijuhiseid ja vaatluslehti.

8. ÕPETAJA ROLL JA PÄDEVUS

1. Õpetaja roll õppeprotsessis: Õpetaja loob turvalise, loova ja uurimist toetava keskkonna, suunab õppijat küsimusi esitama, katsetama, võrdlema ja oma tulemusi sõnastama.
2. Erialane pädevus: Õpetaja on valdkonnast huvitatud ning oskab spetsialistide loodud materjale kasutada. Ta oskab õppematerjale kohandada ja vajaduse korral teha ettepanekuid muudatusteks.
3. Pedagoogiline pädevus: Õpetaja arvestab õppija vanuse, arengu, tempo, keeleoskuse ja eripäraga ning oskab anda õppija õpiprotsessile toetavat tagasisidet. Samuti toetab õpetaja lapse eneseregulatsiooni, aidates vajaduse korral suunata elevust, hoida tähelepanu ja soodustada koostööd.
4. MATIK-pädevus: Õpetaja tunneb MATIK-õppe põhimõtteid ja oskab neid Teaduse Võlumaal rakendada.
5. Väärtused ja hoiakud: Õpetaja väärtustab uudishimu, hoolivust, koostööd, eksimisjulgust ja protsessi olulisust. Õpetaja on empaatiline ja hindab tööd lastega.
6. Ohutus: Õpetaja tagab ohutu tegutsemise ja juhendab lapsi vahendeid turvaliselt kasutama.
7. Professionaalne areng: Väike Päikese tugevuseks on õpetajaid toetav professionaalne kogukond: uusi ja tegutsevaid juhendajaid toetavad juhtkond, kolleegidevaheline kogemuste jagamine ja ühine vahendite tundmaõppimine. Õpetaja on valmis end järjepidevalt täiendama.

9. HINDAMINE JA TAGASISIDE

1. Hindamissüsteem tervikuna: Teaduse Võlumaal kasutatakse kujundavat hindamist ja pedagoogilist dokumenteerimist. Õppija arengut märgatakse ja toetatakse jooksvalt õppetöö käigus.
2. Hindamise eesmärgid: Toetada õppijat, kohandada õpet, motiveerida, anda tagasisidet õppijale ja lapsevanemale ning teha õppeaasta lõpus kokkuvõtteid.
3. Hindamismeetodid: Vaatlus, vestlus, praktiline ülesanne, ühine analüüs, vaatlusleht, pedagoogiline dokumenteerimine, kirjalik ja suuline tagasiside.
4. Hindamiskriteeriumid: Lähtutakse õpiväljunditest: osalemine uurimistegevuses, tähelepanekute sõnastamine, koostöö, põhjendamine, refleksioon ning ohutu ja hooliv tegutsemine.
5. Õppija kaasamine: Õppija saab oma tegevust analüüsida, kirjeldada tulemust ja kaaslasi tagasisidestada.
6. Lapsevanema teavitamine: Lapsevanem saab regulaarset tagasisidet infosüsteemi kaudu, kus jagatakse õpitegevuste kirjeldusi ja fotosid iganädalaselt.
7. Tunnistus ja kokkuvõte: Õppeaasta lõpus väljastatakse õppijale tunnistus ning vajaduse korral portfoolio või õppekava läbimise kokkuvõte, milles kajastuvad õpiväljundid ja tehtud projektid.
8. Lõpetamine: Õppija on omandanud õppekavas kirjeldatud õpiväljundid.

10. KOOSTÖÖ LAPSEVANEMAGA JA ÕPPEKAVA AJAKOHASTAMINE

Lapsevanemaga tehakse koostööd lapse arengu toetamiseks. Koostöö põhineb dialoogil, vastastikusel usaldusel ja lugupidamisel. Õpetaja jagab lapsevanemaga regulaarselt infot õppija arengu ja õpitegevuste kohta ning loob võimalusi saada tuge ja nõu õppimise toetamiseks. Õppekava analüüsitakse vähemalt kord õppeaastas ning vajaduse korral ajakohastatakse vastavalt tagasisidele ja õppepraktika arengule.

Valides mitu huviringi saab arvel soodustust 10%.
Õe-venna soodustus arvel 10%.

Huviringide tasu on koolituskulu, millelt on võimalik taotleda tulumaksu tagastust.