Töömälu tahab ka tähelepanu: „Jäta meelde!“ uus tegevusraamat

Töömälu tahab ka tähelepanu: „Jäta meelde!“ uus tegevusraamat

Kui tihti sa vajutad nuppu „Kas unustasid oma parooli?“,  sest peas on miljon muud mõtet ja  just sellele salasõnale ei suuda näppu peale panna. Aga äkki sa leiad end hoopis mõtlemas, kas ma ikka lülitasin pliidi välja või kas ma ikka panin ukse kodus lukku? Töömälu treenimata jätmine teeb täiskasvanu elust nuputamismängu — parem alustada selle arengu toetamisega juba võimalikult varakult, et täiskasvanuna oleks sinu töömälu parimas vormis. Selles tuleb 1–7aastastele lastele appi ahjusoe Väike Päike eneseregulatsiooni tegevusraamat „Jäta meelde!“.

Kuidas mõista töömälu toimimist?

Kujuta ette kööki. Seal on väike pind, kuhu paned 3–5 toiduainet, millega plaanid retsepti järgi süüa teha. Kõik on nii hoomatav ja kontrolli all. Kui tööpind on üle kuhjatud kümne asjaga või keegi segab sind samal ajal, võib ununeda panna banaanikeeksi sisse küpsetuspulbrit. Või hoopiski sa annad lapsele juhiseid: palun pane sokid jalga, too kamm ja istu vaibale. Need on 3 sammu, mida lapse töömälu on võimeline meeles pidama ja hoidma sellel eesmärgil tähelepanu. Üle selle võib juba keeruliseks minna. Seega töömälu aitab hoida ning töödelda infot lühiajaliselt ja 3–5 ühikut korraga. Lisaks aitab ühendada uusi ja olemasolevaid teadmisi.

Miks töömälu peab juba varajasest east toetama?

Lapse mälu kujuneb peamiselt välja esimeste eluaastate jooksul. See on aeg, kus ta võtab vastu erinevat informatsiooni kõige kiiremini ja efektiivsemalt. Töömälu on lapse arengus olulisel kohal – see toetab lapse probleemilahendusoskusi, otsustusvõimet, keele mõistmist ja üleüldiseid igapäevatoiminguid. Tõenäoliselt oled ka iseenda teadmata harjutanud oma lapse töömälu, olgu see erinevaid kokkuleppeid selgitades, riietamisel või hügieenitoimingutes. Kui sa juba ütled oma lapsele, et palun pane sall kaela ja seejärel müts pähe, oled juba teinud sammu töömälu treenimise suunas. Siiski saab sellega minna veel teadlikumaks ja sihipärasemaks, millele annab ideid uus „Jäta meelde“ tegevusraamat.

Mis juhtub kui tegeleda töömälu treenimisega 10 minutit iga päev?

Oluline on mainida, et töömälu toetamise eesmärk ei ole pelgalt mahu suurendamine. Sellest pole kasu, kui laps suudab kümme numbrit meelde jätta, aga ta ei oska neid hiljem kasutada ja luua seoseid erinevates elulistes olukordades – mängureeglitest riietumiseni. Kui töömälu järjekindlalt treenida, järgib laps iseseisvalt 2–4 sammulisi juhiseid, keskendub, viib oma tegevused lõpuni, ootab oma korda ja peab meeles kokkuleppeid. Samuti pingelistes olukordades meenutab kokkulepitud rahunemisstrateegiaid. Tundub nagu võluvits, aga seda see on ainult juhul, kui töömälu toetamisega tegeletakse kasvõi 10 minutit igas päevas.

Mida saan õpetajana või vanemana katsetada?

Lapse töömälu saab teadlikult toetada nii kodus kui ka lasteaias. Väga palju aitab kaasa juba see, kui keskkonda luua töömälu toetamiseks erinevaid visuaale: kodu või rühma kokkulepped võiks olla kujutatud piltidena plakatil või samamoodi saab teha tegevustega. Erinevaid juhiseid võiks anda samm-sammult ja pikemad tegevused jagada väiksemateks osadeks ning teha nende vahel sirutuspause. Mälu toetab ka see, kui seome õpitava emotsioonide, kogemuste või igapäevaeluga. Lisaks on hea nipp lasta lastel järgmise tegevuse kulg oma sõnadega üle korrata – nii kinnistub see paremini. Oluline on mainida ka iseenda reguleerimist täiskasvanuna: räägi rahulikult ja aeglasemalt, loo silmside, ole lapsega ühel tasandil ja veendu, kas laps on sel hetkel valmis sind kuulama.

eneseregulatsioon

Toome välja mõned lihtsad tegevused töömälu toetamiseks:

  • Raamatute lugemine-vaatamine – olgu nendeks juturaamatud, pildiraamatud, koomiksid või entsüklopeediad. Väiksemad lapsed vajavad rohkem suuri ja värvilisi pilte, vanematega aga on üha olulisem arutleda loetu ja nähtud piltide üle, mis loob sügavamaid seoseid ja aitab õpitut paremini meelde jätta.
  • Memoriin – treenib pildilist mälu, kui laps jätab meelde ümberpööratud kaardid ja otsib neile paare.
  • Asjade peitmise mängud – seda saab mängida juba väikeste lastega. Mänguks saab kasutada erinevaid esemeid: raamatuid, puu- ja juurvilju, nõusid, riideesemeid jms. Asjade peitmiseks kasutada tekki, lina, rätikut, karpi jne. 1–2aastastelt saab küsida „Kus on nukk“ ja 2–4aastase nähes võib panna tuttava eseme lina alla ja küsida „Mis on lina all?. Või palu lapsel panna silmad kinni ja aseta tema peopesasse ese ning palu tal see kompimise abil ära arvata.

Toeta töömälu arengut mänguliselt

Artikli alguses mainisime meie uhiuut „Jäta meelde“ tegevusraamatut, mis sai ahjusoojalt valmis sellel sügisel ja nüüd see on jõudnud ka meie e-poodi! Raamatus on lihtsad ja samas mängulised tegevused 1–7aastastele lastele, milleks on vaja vaid koduseid vahendeid. Ja mis kõige parem – sa saad samal ajal toetada oma lapse töömälu arengut! Selle materjalid on koostanud psühholoog Olga Luptova ja haridustehnoloog Marii Maamägi, kes on ka esimese raamatu „Saa tunnetega sõbraks“ autorid.

Telli endale ahjusoe „Jäta meelde!“ tegevusraamat meie e-poest, vajuta siia.

Alusharidus loob tuleviku!

Birgit Anette Bibikov
Marii Maamägi

Lasteklubi Väike Päike blogipostituste jagamise, refereerimise ja avaldamise tingimused