Lasteblogi

PISA 2025: Eesti õpilased on Euroopa tipus. Aga kust saab õppimine tegelikult alguse?

Kolmeaastane laps ehitab klotsidest torni. Ta asetab ühe klotsi teise peale, kuni torn ootamatult ümber kukub. Laps proovib uuesti. Seekord valib ta suuremad klotsid, muudab nende järjestust ja katsetab, kuidas torn paremini püsiks.

Pealtnäha on see lihtsalt mäng, aga selles olukorras toimub õppimine. Laps katsetab erinevaid lahendusi, õpib ebaõnnestumisega toime tulema ja harjutab järjepidevust. Ta omandab oskusi, mida vajab aastaid hiljem nii matemaatikaülesannete lahendamisel kui ka keeruliste probleemidega silmitsi seistes. Sellised hetked on lastehoiu ja -aia igapäevaelu osa.

Kas sa oled mõelnud, kust saab õppimine alguse?

Värsked PISA 2025 tulemused kinnitavad, et Eesti õpilased kuuluvad jätkuvalt Euroopa parimate hulka. Kuid kui räägime Eesti hariduse eduloost, keskendume enamasti koolidele ja õpetajatele. Hoopis vähem pöörame tähelepanu sellele, mis toimub enne esimest koolipäeva.

Vastus peitub suuresti juba varases lapsepõlves. Uudishimu, keskendumisvõime, probleemilahendusoskus ja enesejuhtimine ei teki üleöö, kui laps kooli läheb. Need kujunevad järk-järgult igapäevaste kogemuste, mängu ja suhtlemise kaudu. Ka pikaajaline ⁠EPPSE uuring näitas, et kvaliteetses alushariduses osalemine oli seotud paremate õpitulemustega hilisemas koolieas.

Mängides õpib laps palju enamat, kui esmapilgul paistab

Kui laps küsib, miks kivi vajub vette, aga puutükk jääb pinnale, teeb ta esimesi samme teadusliku mõtlemise suunas. Ta vaatleb, võrdleb, püstitab oletusi ja otsib selgitusi.

Kui laps ehitab sõbraga liivalossi, tuleb tal jagada ülesandeid, arvestada teise ideedega ja leida lahendusi erimeelsustele. Nii arenevad koostöö- ja suhtlemisoskused.

Kui pusletükk ei sobi õigesse kohta, peab laps otsustama, kas loobuda või uuesti proovida. Sellistes olukordades harjutab ta keskendumist, kannatlikkust ja oma emotsioonidega toimetulekut. Vajaduse korral aitab täiskasvanu lapsel pettumusega toime tulla ja järgmist lahendust leida.

Alushariduses põimuvad õppimine, mäng ja igapäevased toimetused. Õppimisvõimalusi pakuvad nii klotsidest ehitamine, riietumine kui ka liivakastis mängimine. Täiskasvanu oskus neid võimalusi märgata ja toetada aitab lapsel oma kogemustest õppida.

Sarnastele põhimõtetele toetub ka STEAM-õpe, mis ühendab loodusteadused, tehnoloogia, inseneeria, kunsti ja matemaatika. Väikelapse jaoks ei tähenda see keerulisi valemeid, vaid võimalust maailma ise uurida, ehitada, mõõta, katsetada ja avastada.

Kas lastehoius või -aias peaks siis rohkem õppima?

Vastupidi. Laps ei vaja kindlasti rohkem töölehti või akadeemilist survet. Mäng on väikelapse loomulik õppimise viis. Ta vajab keskkonda, kus on ruumi uudishimule, iseseisvale tegutsemisele ja eksimisele.

Täiskasvanu roll ei ole anda lapsele kõiki vastuseid ette, vaid aidata tal neid ise leida. Mõnikord piisab sellest, kui küsimusele „Miks nii juhtus?“ vastata hoopis: „Mis sina arvad? Proovime koos järele!“

Lasteklubi Väike Päike lasteaedades ja lastehoidudes lähtume põhimõttest, et iga laps on uudishimulik ja võimekas õppija. Meie õpikäsitluses on olulisel kohal mänguline ja kogemuslik õppimine, STEAM-tegevused ning enesejuhtimisoskuste teadlik toetamine. Soovime, et lapsed julgeksid küsimusi esitada, erinevaid lahendusi katsetada ja ka ebaõnnestumise korral uuesti proovida.

Eesti kõrged PISA tulemused annavad põhjust meie haridussüsteemi üle uhkust tunda. Samal ajal tuletavad need meelde, kui oluline on toetada laste arengut kogu haridusteekonna vältel. Harvardi ülikooli lapse arengu keskuse teadlased rõhutavad, et varajased kogemused ja suhted kujundavad aju arengut ning loovad aluse hilisematele õppimis- ja enesejuhtimisoskustele. 

Kui soovime, et meie noored oleksid ka tulevikus uudishimulikud, iseseisvad ja edukad õppijad, peame väärtustama ka kõike seda, mis toimub enne kooli.

Esimesi küsimusi. Esimesi katsetusi. Esimesi ebaõnnestumisi ja uusi proovimisi. Sest enne, kui laps õpib lahendama keerulisi matemaatikaülesandeid, õpib ta avastama, kuidas maailm toimib.

Kvaliteetne alusharidus loob lapsele parima stardipositsiooni tulevikuks.