Lastehoiu või -aiaga kohanemine: kuidas toetada last ja iseennast?
Kui laps läheb lasteaeda või lastehoidu, on see suur muutus kogu perele. Uus keskkond, uued inimesed ja uus päevarütm vajavad harjumist ning kohanemiseks on vaja aega lapsele kui ka iseendale. Väikese Päikese pikaajalise kogemusega õpetajad ja lapsehoidjad jagavad soovitusi, kuidas muuta lastehoiu või -aiaga kohanemine rahulikuks, turvaliseks ja võimalikult sujuvaks.
Lastehoiu või -aiaga kohanemine algab juba kodus
Kui laps läheb lasteaeda või lastehoidu, algab uus eluetapp kogu pere jaoks. Laps on olnud koos vanemaga suure osa oma päevadest ning nüüd muutuvad korraga nii päevakava, keskkond kui ka inimesed tema ümber. Seetõttu vajab uue olukorraga kohanemiseks aega ka lapsevanem. Sa võid korraga tunda elevust, ebakindlust, kurbust ja isegi süütunnet – kõik need tunded võivad suure muutusega kaasas käia ja see on täiesti normaalne! Lapse jaoks on oluline tunnetada, et vanem usaldab uut keskkonda ja inimesi, kelle hoolde ta jääb. Sinu rahulik ja kindel hoiak annab lapsele sõnumi: siin on turvaline, need inimesed hoolitsevad minu eest ja mul on siin tore.
Tutvu lastehoiu või lasteaiaga juba varem
Võta esimesel tutvumisel aega, et esitada kõik küsimused, mis vähegi pähe tulevad. See annab ka sulle vanemana võimaluse rääkida läbi kõik kahtlused ja tunnetada, kas keskkond on sinu lapsele parim. Tule tutvumisele kindlasti koos lapsega – nii saab ta juba tutvuda ruumide, erinevate mänguasjadega ja muidugi ka lapsehoidjatega või õpetajatega. Oleme märganud, et paljud lapsed lähevad mängima juba esimesel kohtumisel ja ära minnes tahaks nad kauemakski jääda. Samas mõne lapse jaoks võib uus keskkond esialgu olla võõras ning ta eelistab jälgida toimuvat vanema lähedusest. Kinnitame, et mõlemad reaktsioonid on loomulikud.
Kui kaua võtab aega lastehoiu või -aiaga kohanemine?
Sellele küsimusele puudub üks ja kindel universaalne vastus, sest iga lapse kohanemise tempo on erinev. Mõni laps tunneb end uues keskkonnas üsna kiiresti mugavalt, teisel võtab kohanemine mitu nädalat või kauem. Meie kogemus näitab, et kohanemisperiood võib kesta umbes 10–15 päeva, kuid mõne lapse puhul kujuneb uus keskkond päriselt mugavaks alles ühe-kahe kuu jooksul. Olulisem kui päevade lugemine on märgata päriselt lapse valmisolekut.
Kohanemine ei kulge aga alati sirgjooneliselt. Esimesed päevad võivad mööduda suure elevusega ning vastuseis tekkida alles hiljem, kui laps mõistab, et lasteaias käimisest on saanud uus argipäev. Samuti võivad kohanemist ajutiselt mõjutada haigused, pikemad pausid, väsimus või muud muutused pere elus.
Mitu tundi võiks laps alguses lastehoius või -aias olla?
Ka siin tasub lähtuda eelkõige lapse vajadustest ja eripäradest. Võimalusel võiksid esimesed lastehoiu- või lasteaiapäevad olla lühemad ning kohaloleku aega saab sammhaaval pikendada. Mõni laps on üsna kiiresti valmis jääma lõunasöögiks ja seejärel lõunaunne, teine vajab enne pikemat päeva rohkem aega. Otsus päeva pikendamise osas võiks sündida koostöös lapsevanema ja õpetajaga, lähtudes sellest, kuidas laps päeva jooksul tuleb toime uues keskkonnas. Võimalusel planeeri tööle naasmine nii, et esimestel nädalatel oleks sul veidi rohkem paindlikkust. Nii saad lapse hommikul rahulikult lastehoidu või -aeda viia ning vajadusel talle varem järele tulla.
Laps nutab lasteaias – kas see tähendab, et ta ei ole valmis?
Üks lapsevanemate sagedasemaid muresid on: mida teha, kui laps nutab lasteaias? Nutt on väikelapse loomulik viis oma emotsioone väljendada. Eraldumine vanemast, uus keskkond ja muutunud rutiin võivad tekitada kurbust, ärevust või ebakindlust. Nutt aga ei tähenda automaatselt, et lapsele lasteaias ei meeldi või ta ei suuda seal kohaneda. Paljud lapsed nutavad just vanemaga hüvasti jättes ning rahunevad lapsehoidja või õpetaja toel üsna kiiresti pärast lahkumist. Seepärast on oluline jälgida mitte ainult hommikust üleandmise hetke, vaid lapse enesetunnet kogu päeva jooksul. Kui nutt on väga intensiivne, kestab pikalt või lapse enesetunne tekitab muret ka muul ajal, tasub kindlasti õpetajatega arutada, kuidas kohanemist lapse jaoks paremini toetada.
Hüvastijätt võiks olla soe, aga selge
Hommikune lahkumine võiks olla võimalikult etteaimatav. Räägi lapsele rahulikult, mis juhtuma hakkab: „Nüüd jääd sina siia mängima. Mina lähen tööle ja tulen sulle pärast järele.“ Väikese lapse jaoks on „kell viis“ liiga abstraktne, seega võib tagasitulekut siduda talle arusaadava sündmusega: „Ma tulen sulle pärast lõunaund järele.“
Looge oma väike hüvastijäturituaal – näiteks kalli, musi, pai ja lehvitamine akna ääres. Seejärel anna lapsele võimalus lapsehoidja või õpetajaga kontakti luua. Salaja ära hiilimine võib muuta järgmised lahkumised keerulisemaks, sest laps ei tea, millal vanem võib ootamatult kaduda. Samuti võib väga pikaks venitatud hüvastijätt lapse pinget suurendada. Kui laps nutab, peegelda tema tundeid: „Ma näen, et sa oled kurb. Sa tahaksid praegu minuga olla. Mina tulen sulle pärast järele ja seni saad mängida oma uute sõpradega.“
Mis siis, kui laps ei taha lastehoidu või -aeda minna?
On täiesti võimalik, et laps läheb esimestel päevadel lasteaeda rõõmuga, kuid mõne aja pärast teatab hommikul kindlalt: „Ma ei taha minna!“. See ei tähenda tingimata, et midagi on valesti. Alguses võib uus keskkond olla põnev, kuid mõne aja pärast saab laps aru, et lasteaias käimisest on saanud tema uus rutiin, millest võib tekkida vastuseis. Kui see kestab pikemalt või muutub järjest tugevamaks, rääkige õpetajatega. Koos saate vaadata, millistes olukordades laps end hästi tunneb ja millal vajab rohkem täiskasvanu tuge.
Järjepidevus aitab lapsel uut rütmi paremini mõista
Lasteaia harjutamine muutub lihtsamaks, kui osa uuest rutiinist on lapsele juba tuttav. Uuri, milline on tulevase rühma päevakava ning võimalusel muuda kodus järk-järgult söögi- ja uneaegu sellele rütmile. Toetada tasub ka lapse eakohaseid eneseteenindamisoskusi: ise söömist, riietumisel kaasa aitamist, käte pesemist ja muid igapäevaseid tegevusi. Siiski rõhutame, et laps ei pea lastehoidu või -aeda tulles kõike ise oskama. Rühmas õppimine toimubki samm-sammult ning sageli innustab teiste laste eeskuju proovima uusi asju.
Kohanemise alguses aitab last võimalikult etteaimatav rütm. Võimalusel võiks esimestel nädalatel lasteaias või lastehoius käia regulaarselt, sest pikad pausid võivad muuta uue keskkonnaga harjumise keerulisemaks. See ei tähenda, et iga laps peaks kohe veetma viis pikka päeva nädalas lasteaias. Väikelapse päev on täis uusi suhteid, tegevusi, sensoorseid kogemusi ja emotsioone ning see võib olla väsitav. Kui pere elukorraldus võimaldab, võivad kohanemisperioodil olla abiks lühemad päevad ja piisav puhkeaeg.
Peale lasteaia või -hoiupäeva laps vajab sind
Lasteaiapäev võib olla tore ja samal ajal ka lapsele emotsionaalselt koormav. Ta on terve päeva olnud suures grupis, tegutsenud uues rütmis, loonud suhteid ja tulnud toime erinevate olukordadega. Seetõttu võib laps olla kodus tavapärasest väsinum või emotsionaalsem. See võib olla tema viis päeva jooksul kogunenud pingeid turvalises keskkonnas väljendada. Pärast lasteaiapäeva planeeri võimalusel vähem tegemisi ja rohkem rahulikku koosolemist. Lugege raamatut, mängige, kallistage või olge lihtsalt koos. Laps vajab pärast pikka päeva eelkõige sind, mitte tingimata uut elamust.
Räägi lasteaiast positiivselt, kuid ausalt
See, kuidas täiskasvanud lasteaiast räägivad, kujundab ka lapse suhtumist. Väldi lauseid nagu „Polnudki ju nii hirmus!“ või „Näed, sa ei pidanudki kartma“, sest need võivad tahtmatult kinnistada mõtet, et lasteaias oli midagi, mida oleks pidanud kartma. Selle asemel meenutage konkreetseid toredaid hetki: „Sa ehitasid täna suure torni“ või „Nägin, et sõitsid õues rattaga“.
Väikese Päikese lastehoidudes ja -aedades kasutame infosüsteemi Kindiedays, kuhu õpetajad lisavad pilte ja videoid päeva tegevustest. Neid koos vaadates saab laps tuttavaid olukordi meenutada ning vanem saab parema sissevaate tema päeva. Kõik lapsed ei oska veel küsimusele „Kuidas sul lasteaias läks?“ vastata. Konkreetsemad küsimused võivad aidata: „Millega sa õues mängisid?“, „Mida te lõunaks sõite?“ või „Kellega sa täna koos mängisid?“
Uued sotsiaalsed olukorrad lapsele
Laps ja lasteaed tähendab palju enamat kui uue päevakavaga harjumist. Paljude väikelaste jaoks on see esimene kord, kui nad veedavad iga päev aega suuremas lastegrupis. 1,5–3aastase lapse jaoks on täiesti eakohane, et jagamine, oma järjekorra ootamine ja täiskasvanu tähelepanu jagamine teiste lastega on alles kujunevad oskused. Lastehoid ja lasteaed annavad lapsele võimaluse neid oskusi turvalises keskkonnas harjutada. Õpetaja roll on aidata lapsel oma tundeid mõista, konflikte lahendada, teistega arvestamist õppida ning kogeda, et ta kuulub gruppi.
Kohaneb laps, aga kohaned ka sina
Lasteaiaga kohanemisest rääkides keskendume sageli lapsele, kuid ära unusta iseennast. Ka sinu argipäev, roll ja rutiin muutuvad. Kui võimalik, jäta esimestesse harjutuspäevadesse õhku. Ära planeeri kohe pärast lapse üleandmist kõige pingelisemat tööpäeva ning anna ka endale võimalus uue elukorraldusega harjuda. Lapse kasvamisega kaasneb järjest uusi lahtilaskmisi. Lastehoidu või lasteaeda minek on üks esimesi suuri samme, kus lapse maailm muutub korraga natuke suuremaks.
Usalda oma last, anna talle aega ja loo koos õpetajatega turvaline sild kodu ning lasteasutuse vahel. Ühel hetkel on võõrast rühmaruumist saanud tuttav koht, õpetajast turvaline täiskasvanu ja teistest lastest oodatud mängukaaslased.
Birgit Anette Bibikov
Väike Päike