Mida tähendab tegelikult koolivalmidus?
Kevad toob kaasa õppeaasta lõpu ja lasteaia lõpupeod, kus osa lastest ütleb head aega ühele etapile elus ja edasi ootab juba uus keskkond, päevarutiin, eakaaslased, õpetajad ja kogemused koolis. Kindlasti võib see olla ka ärev aeg lapsevanemale – kuidas mu laps saab hakkama uues olukorras?
Paljud võivad mõelda koolivalmidusest kui ainult lugemisest ja arvutamisest, aga see on vaid üks osa tervikust. Tegelikult see hõlmab veel sotsiaalseid, füüsilisi, enesekohaseid oskusi. Järgmiseks eluetapiks ehk kooliks ettevalmistus hakkab juba palju varem kui viimases lasteaiarühmas. Sellega tegeletakse teadlikult juba esimesest eluaastast läbi vaba mängu ja igapäevategevuste. Järgnevalt aitavad avada koolivalmiduse eritahke Väike Päike Tartu Tiigi lasteaia õppejuht Tiina Ruus-Ruusa ja Viimsi lasteaia õppejuht Mari Kummer.
Julgus küsida abi ja väljendada oma vajadusi
Kui laps liigub tuttavast lasteaia keskkonnast edasi kooli, kus ruumid on teistsugused, klassikaaslased ja õpetaja võõrad, peab ta hakkama saama ja kohanema uues sotsiaalses olukorras. „Kui lapsele on juba varajases eas loodud turvaline ja toetav keskkond, kus ta saab väljendada oma ideid ja esitada küsimusi, julgeb ta seda tõenäolisemalt teha ka uues olukorras ja seeläbi kohaneda kiiremini,” tõdes Mari.
Tiina toob ühe oskusena välja abi küsimise rühmakaaslastelt ja õpetajatelt. Laps, kes julgeb küsida, ei jää teadmatusse ja abita. „Me ei soovi, et laps jääks üksinda nurka seisma oma murega, vaid julgeb väljendada oma vajadusi,“ ütles Tiina. Koostööoskus on tihedalt seotud abi küsimise ja pakkumisega – see hõlmab ülesannete jagamist, teistega arvestamist. Seega, kui laps on harjunud rühmas tegema koostööd, suudab ka koolis leida oma rolli klassikollektiivis ning panustada ühiselt tegevustesse.
Mari lisab, et vanem saab ka kodus lapse suhtlemis- ja väljendusjulgust toetada läbi eakohaste valikute pakkumise, mis kinnitab lapsele, et tema sõnal on kaal, teda kuulatakse ja seda võetakse arvesse. Mari sõnul on lapsele eakohane valida paari täiskasvanu poolt pakutud võimaluse vahel. „Näiteks, kuhu me täna lähme, mida me sööme või millised riided selga paneme,“ julgustas Mari. See loob aluse enesekindlusele, mis toetab hakkamasaamist koolis ja järgmistes eluetappides.
Vastutus iseenda ja oma asjade eest
Koolivalmiduse osas peame väga oluliseks lapse iseseisvust ja vastutust oma tegevuste planeerimisel ja läbi viimisel alates oma koti pakkimisest kuni peale koolitunde huviringi minekuni. See tähendab, et laps teab, kus sahtlis, riiulis või kotis on just tema asjad ja millises tunnis või huviringis ta peab teatud kellaajal olema. „Me isegi voldime lasteaias üheskoos riideid kokku ja paneme kotti tagasi. See võib tunduda iseenesest mõistetav, aga kui laps on harjunud, et tema kott on alati nii kodus kui ka lasteaias kellegi teise poolt valmis pakitud, tal ei teki harjumust oma asju hoida ega nende olemasolu eest vastutada,“ ütles Tiina.
Viimsi lasteaia õppejuht Mari Kummer toob välja ka oskuse erinevates olukordades ennastjuhtivalt tegutseda, julgedes jääda kindlaks iseendale, oma sõnadele ja mõtetele. „Kui rühmakaaslane pakub välja tegevuse, mis tundub lapsele sobimatu, oskab ta sellest keelduda ja jääda oma arvamusele kindlaks,“ ütles Mari. Erinevates olukordades nii koolis, mänguväljakul või huviringis puutub laps kokku teiste eakaaslastega ja neil võib olla ideid katsetada piire. „Lapsel peab olema juba varajases eas teadmine, mis on aktsepteeritud ja mitte ning seda ta õpib kõige efektiivsemalt just ise kogedes ja sellest õppides,“ ütles Mari. See on väga oluline oskus ka edasiseks eluks, et temast kasvaks vastutustundlik ja kaalutletud otsuseid tegev inimene.
Numbrite ja tähtede õppimine läbi igapäevategevuste
Keel ja kõne ning matemaatika on vaid üks osa koolivalmidusest, kuigi sageli räägitakse just neist kõige rohkem. See võib jätta mulje, et laps peab kooli minnes juba soravalt lugema ja 100 piires arvutama. Tegelikult peab 6–7aastane laps alushariduse riikliku õppekava kohaselt oskama tähti, lugema kokku 1–2 silbilisi sõnu, arvutama 5 piires ja loendama kuni 12ni.
Mari sõnul peab tähtede ja numbrite õppimine olema loomulik protsess, mitte tundide viisi treenimine. Lapses peab säilima uudishimu saada uusi teadmisi ja oskusi, mida saab lasteaias omandada ja kinnistada läbi mängu. Tähti ja sõnu saab igapäevategevustes otsida tänavasiltidest, auto numbrimärkidest või mujalt. „Samuti saab joonistada tähti liiva sisse, otsida neid loodusest või neid pulkadest meisterdada – võimalusi on lõputult, kuidas tähti väljaspool rühmaruumi avastada, ilma et peaks seda laua taga tegema.
Ka numbreid saab õppida mänguliselt: kui lapsele meeldivad näiteks autod, siis loeme kokku mitu autot nägime teel poodi ja palju teeb liitmisel kokku 2 kollast ja 3 punast autot? Või hoopiski lapsele meeldivad putukad, siis saab loendada mitu kärbest või herilast lendasid tee peal vastu. Lisaks saab otsida jalutuskäigul või bussisõidul ümbritsevast geomeetrilisi kujundeid – kus on kolmnurk, ring, nelinurk, kera või kuup? „Õppimine on efektiivne, kui laps saab luua seoseid ja ise kogeda, et ta saaks samastuda ja seeläbi teadmisi kinnistada,“ ütles Mari.
Eelkooli vajadus on individuaalne
Mari ja Tiina leiavad oma pikaajalise kogemuse põhjal, kui laps on järjepidevalt käinud lasteaias, siis eelkool ei ole ilmtingimata vajalik. Lasteaias on õppekava, mille järgi õpetaja planeerib tegevused, et lapsed läbiksid kõik valdkonnad ja saavutaksid nende eesmärgid läbi mänguliste tegevuste. See juba valmistab lapsed ette kooliminekuks ja veel iseseisvamaks eluperioodiks. Tiina sõnul võiks laps käia eelkoolis juhul, kui tal on vaja lisatoetust oskustes ja teadmistes ning uute olukordade ja inimestega harjumisel. Mari toob ühe eelisena välja, kui eelkool asub samas majas kooliga ja annab võimaluse juba varem tutvuda uue keskkonna ja õpetajatega.
Koolivalmidust peab võtma kui tervikut
Koolivalmidus on enamat kui tähed ja numbrid – see on lapse terviklik valmisolek astuda iseseisvamasse eluetappi, kus on oluline olla sotsiaalne, ennastjuhtiv, enesekindel ja kohanemisvõimeline. Tegelik koolivalmidus saab alguse lapse sisemusest – usust iseendasse ning oma oskustesse ja teadmistesse. Kui laps kogeb juba varakult, et tema mõtted, arvamused ja tunded on väärtuslikud ja võetud kuulda, kujuneb temas kindlus astuda järgmisesse eluetappi uudishimu, julguse ja avastusrõõmuga.
Birgit Anette Bibikov
Väike Päike