Võimlemine beebidele 12-24 k

Tundi juhendab Liis Piirsoo:

„Mina olen Liis, laste füsioterapeut ja väikese tütre ema. Olen lõpetanud füsioteraapia eriala Tartu Ülikoolis 2013. aastal ja alates sellest ajast töötanud kliinilises keskkonnas erinevas vanuses lastega – beebidest kuni teismelisteni välja. Akadeemiline taust koos pikaajalise töökogemusega on loonud tugeva põhja beebide ja laste arengu hindamisel, kõrvalekallete märkamisel ja arengu soodustamise võimalustel. Emaroll on lisanud praktilisele kogemusele juurde beebide ja laste psühholoogia parema mõistmise ning loonud parema arusaamise reaalsest elust beebi ja väikelapsega. Lastega tegelemisel lähtun laste individuaalsusest ning võtan arvesse laste ja perede eripärasid ja tõekspidamisi. Tundides ja teraapias on kasutusel mänguline lähenemine ning laste suunamisel võtan arvesse nende reaktsioone.“

Üldinfo

Beebide ja väikelaste arengu erinevad aspektid on omavahel tugevalt läbipõimunud ja omavahelises seoses. Vaimne areng ühelt poolt loob võimalused motoorseks arenguks, teisalt võimaldab motoorne areng edasist vaimset arengut. Motoorsed oskused ja nende pidev areng on aluseks reale teistele arengutele – nad loovad akna, et saaks toimuda vaimne areng, kujuneda kõne, kommunikatsioon ja sotsiaalsus, toimuda füüsiline kasv ja areneda üldine tervis. Lapse kehaline areng võimaldab näha maailma erinevatest külgedest, käsitleda uusi objekte, liikuda ruumis ringi, luua sotsiaalset suhtlust, näidata emotsioone jpm. (Adolph & Hock 2019; Adolph & Hock 2020).

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) soovitab 0-1 aastastel lastel olla päeva jooksul aktiivne minimaalselt 30 minutit. Aktiivsuse all peetakse sealjuures peamiselt silmas võimalust põrandal tegutseda erinevates asendites. 1-2 aastaste laste päevase aktiivsuse soovitus on 180 minutit erinevaid aktiivseid tegevusi, sh mõõdukas kuni intensiivne kehaline aktiivsus.  Mõlema vanusegrupi puhul rohkem aktiivust  on parem. (WHO 2019). Füüsilise aktiivsusega beebi- ja väikselapseeas kaasneb parem motoorne ja kognitiivne areng ning parem psühhosotsiaalne-, südameveresoonkonna ja lihasskeletisüsteemi seisund (Carlson et al. 2017).

Beebide ja väikelaste kehalise arengu ealised normid loovad aluse, millest arengu hindamisel lähtuda. Ealised normid on orientiiriks ning tegevuste omandamisel on võrdlemisi laiad aknad. Lisaks ealistele normidele hinnatakse arengu jälgimisel ka liigutustegevuse kvaliteeti ehk kuidas laps tegevusi teeb. Ealistest normidest lähtumine ja liigutuste kvaliteedi hindamine loob spetsialisti jaoks pildi, milline on lapse areng, millised osad arengust vajaksid toetamist ning kuidas soodustada järgnevate oskuste arengut.

Organiseeritud, struktureeritud ja läbimõeldud tegevusega grupitundides osalemine beebi- ja väikelapse eas soodustab laste kehalist aktiivsust ja seeläbi üldist arengut. Sealjuures ainult soovituste edastamisel ilma grupitunnis osalemiseta sama efekti täheldatud ei ole. (Carlson et al. 2017.)

Tunni eesmärk:

• lapse sensomotoorse arengu toetamine vastavalt lapse vanusele ja arengutasemele
• lapsevanema teadlikkuse tõstmine beebi ja väikelapse arengust

Õpiväljundid 12-24 kuud:

• laps kõnnib iseseisvalt tasapinnal
• lapse tasakaal on piisav, et astuda üle erineva kõrgusega takistuste, takistuste peale ja maha, liikuda ebatasasel pinnal, aeglustada/kiirendada kõnnitempot, muuta liikumisel suunda, kõndida tagurpidi
• laps seisab vähese abiga ühel jalal
• laps hüppab kahel jalal
• laps viskab erineva suurusega esemeid
• laps kükitab ilma toeta ja tõuseb kükist püsti
• laps jookseb
• laps ronib redelil täiskasvanu julgestusel
• laps tõstab erineva suurusega esemeid ja viib nad kõndides ruumis ühest kohast teise
• laps kõnnib trepist üles ja alla juurdevõtu- ja/või vahelduva sammuga
• laps lööb jalaga palli
• lapse lihasjõud areneb ülajäsemete-, kehatüve-, puusavöötme- ja alajäsemete lihaskonnas

Tunni sisu:

• arendavad sensomotoorsed ja mängulised tegevused erinevate vahenditega
• laulude kasutamine erinevate kehaosade ja liigutuste tundma õppimiseks, rütmitaju arendamiseks

Õppetöö korraldus:

• tund toimub 1x nädalas
• ühe tunni kestvus: 45 minutit
• tund on mänguline
• tunnis vahelduvad aktiivsemad ja vähem pingutust nõudvad tegevused

Gruppide jaotus:

• Lapsed jagunevad gruppides vastavalt arengutasemele, vanuseline jaotus ei ole jäik.
• 3-6kuuste laste tunnis osalevad lapsed, kes iseseisvalt ruumis ringi veel ei liigu.
• 6-12kuuste laste tundi on oodatud lapsed, kes liiguvad ruumis ringi kas roomates või neljapunktitoetuses edasi liikudes.
• 12-24kuuste laste tund on mõeldud lastele, kes kõnnivad vähese abiga või iseseisvalt.
• Esmase grupi valiku teeb lapsevanem. Vajadusel saab nõu küsida huvikooli juhatajalt. Õppetöö käigus saab võimlemistunni läbiviija suunata last vastavalt lapse arengutasemele või arengutaseme muutumisele osalema teises grupis.

Hindamine:

Hindeline hindamine puudub. Tunni käigus tunnustatakse laste pingutust ja panust tegevustesse. Lapsele ja lapsevanemale jagatakse regulaarselt tagasisidet lapse kohta.

Vastuvõtt:

Vastuvõtt huvikooli algab augustis. Vabade kohtade olemasolul on võimalik gruppidega liituda kogu hooaja vältel. Vastuvõtt toimub lapsevanema sooviavalduse alusel huvikooli kodulehel paikneva broneerimissüsteemi kaudu.

Valides mitu huviringi saab arvel soodustust 10%.
Õe-venna soodustus arvel 10%.

Huviringide tasu on koolituskulu, millelt on võimalik taotleda tulumaksu tagastust.